Niisugune käima Kristo korraldabki ilmselt juba.
Äkki me saame ühte, teise ruumi, mis on natuke suurem. Ja kuidas siis on meeleolud, kas võitlusvaim on võitlusvaimu kõrgel? Me käisime ju, käisin, häkkisime Ta raamide kontseptsiooni terve nädalavahetuse ja, ja, ja nüüd tekkis, tekkis nagu, meil oli siuke võimas sünergia, seal tekkis ja, ja üksmi küüridest väsis ära ta, ta täielikult tühjendas ennast laupäeva õhtuks. Ja ta ei ole ta verbaalselt või füüsiliselt aidanud paljud naised ja nii et ta ei ole praegu hetkel, aga, aga ma vaatan, ta on ikkagi seal chatis alles, et ta kadunud. Jah, et selles mõttes noh see taastumine võtab aega. Ei, see oli intensiivne, tuli, intensiivne ja kõige naljakam oli see, et kui sa hakkad nagu rääkinud, mida me tegime, ei oskagi nagu rääkida, mis me siis tegime, eks, onju, aga, aga tegelikult me rääkisime nagu lihtsalt kõik asjad läbi, mis üldse rääkida äkki niimoodi ilma igasuguse äkisime nagu igast otsast. Ja siin on neid mõtte tead, mul phuh. Kullo Mul on nagu miljon mõtet, ühesõnaga see, sa ütled, et mul on koht olemas, tähendab, ma mõõtsin isegi välja, selle tähendab naiste plaažist muuli poole. Sada nelikümmend neli sammu paradiis, no saad aru, see on paradiis, sest meil on kompositsioon, põrgunimed ka olemas, et see võiks teha alla, et mõte on selles, et markeeriks ära siis nudistide ranna. Eks kõik ütlevad, et seal kuskil kuskil läbi linna seal kuskil selles on, eks on ju seal muuli juurde jääb kusagil seal, aga tegelikult tuleb jah.
Nii et seal lihtsalt paradiisi, kuna välja Heino Veldi ja tegin ettepaneku
Projektiruumi või siis nelisada nelikümmend nelisada nelikümmend neli sülda ühtepidi ja sada nelikümmend neli sülda teistpidi. Poolenisti meres.
Tere vaja koridorid ja väga äge. Siin on aga oratoorium.
Või?
Te olete käinud siin ruumides? See on selline uus initsiatiiv. See on endine Pärnu õlletehaste teatakse. Ja see on tegelikult vana, see on sinu meelest vanimad hooned hoopiski tsaariajal üldse siin kompleksi, seda järjes ehitatud. Need on olnud aher paraja, aga noh, nüüd on nad taastanud selled sind.
Tähendab, vaadake, parem vikeron siin olemas.
Selgitame raami ümmarguse raamina Dünamo, selliseid illuminaatori. Nüüd natukene liiguta neid asju, seal on väga mõnus olla, see sobib küll meil siia.
Kirjutanud.
Selle masinaga tuleb meelde kunagi põhikoolis töötaks tunde kaks minu klassivenda, sama masina naine, tore, otsustas Tarja varastatakse järjest minema. Ja mina vaatan silmanurgas lifitsatus, vaatan meiega, kütt, näkka, siuke suur seeme, teaduse õpetaja, juba kaugelt tuleb.
Poisid olid, lendasid üks ühte nurka teineteise nurga asi Kristiinaga töö, reisimine.
Nii ambi Noose ega ei tea jah, ega meil vist rohkem siis keegi ilmutanud, siis järelikult, ja kui keegi püüab saada. Ühesõnaga, algab häkaton. Ma lihtsalt tutvustan kaashäkki, et kellega me olime koos, Merle Maria ja kolmas valküür on praegu puudu. Ühesõnaga Liisa, kes väsis ära laupäevaks, aga teie ütlesite vastu teiega, Maria lõpuks oli seis presenteeris. Ühesõnaga, see oli sihuke ettevõtlik pärnakas ja Me häkkisime raamide kontseptsioon. Minu eesmärk tegelikult oligi punkt üks natukene tutvustada senisele ringkonnale, kes ei tea meie asjast suurt midagi. Ja teiseks, natukene nagu avardada neid Raamuse vastudel raamist välja. Et me häkkisime seal sellist mõtet, et kuidas leida Pärnust üles loovad inimesed. Ühesõnaga, kuidas leida need inimesed, kes on, kes on maalinud kappi pilte, olnud kapis, maalinud pilte ja kes ei ole julgenud esile tulla mingil põhjusel või kellel on luuleta, siis me hakkasime nagu kaardistama tuli väga huvitavaid Maria ema oma kahte väga ägedat pilti presenteeris seal ema ise julgen kohale tulla, aga filmid olid kohal. Ja see Liisa, kes töötab Wendre personalijuhina, ütles, et ta teab seal ühte ühte tõstukit, juhti, kes luuletab, nii et ühesõnaga delikaatselt ja nii need, kes just nimelt delikaatselt tuleb ilmselt nafta suunata vaikselt ma just mõtlesingi nagu sünni juurde on jah niimoodi, et ja, ja ei noh, ühesõnaga tõstukijuht äge ajutise tööga hakkasin tegelema andekate luuleks. Sul ei ole andekatega tõstukijuht midagi andeka rikka.
No ühesõnaga, et niisugune kontseptsioon ja, ja lõpuks kokkuvõttes meid premeeriti kui linnaruumi kujundajaid. Nii et ühesõnaga seal see näitab seda, et kui sa paned kuskile püsti ühe elevandi siis igaüks näeb sellest elevandist täpselt oma oma pointi. See oli hästi lahe, sest see oli varia, lõpuks tegi selle presentatsiooni ja Maria ütles, et ühesõnaga eesmärk on, kuidas üldse hingestada linnas.
Linnaelu luues.
Aga aga see lihtsalt hinge, seda mingeid kohti, ühesõnaga muidugi silver Smilanski linnavalitsuse esindaja korrast täpselt välja seda ahah, linnas toimub midagi, järelikult linnaruumi ma ei tea, mingisugune preemiaks, onju. Aga nagu väga toetavad ka seda, mis on alus, päevalise sallimatud kannatus tegelikult ise ei ole harjunud linnaruumi kasutama, et ma arvan, et see oleks nagu aitaks kuidagi nagu vaimselt omastada täpselt pärnakatele. Ei, ma arvan, et kõik noh, vaata, kuna see on kogu aeg olnud niisugune raamid ongi tegelikult nagu noh, see on nagu pull selles mõttes, et me ju tegelikult ei taha olla roomlased. Me tahame pigem nagu sealt välja pursata, on. Et noh, ühesõnaga aga võib-olla äkki teeme tiiruga, kas kõik tunnevad kõiki, et äkki teeme ühe siukse nagu tutvumisringi, et ma alustan päris Andrus Kallastu, minu nimi olen helilooja, loovisik ja heliloojate liidu ja ESS-i liige. Nii. Soome on seal veel. Ongi.
Kogunenud selline Okeaania ka.
Kohaline mina olen, enne, tulid need mätast tagasi, tähendab see hariduselt, olen tekstiili Kristikaatsi sellega uuesti tegelema.
Aga mis seal riigikogus oli, ma olin Tallinnas, olin teatris tööle mõnda aega ja siis enne seda, kus töötas Estonias tunnetuses ooperiartistide hinge või kas sa oled naissolistide riiet?
Okei, super Pärnusse kavatsused, mida sa teha? Repatreerunud tekstiilikunstnik, mida sa kavatsed Pärnus? No ma vaatan, saan.
Taimed.
Kasvavad värvida loominguliste inimestega.
Riina ka viisteist aastat pärast eemalanud karguga tagasi et hariduselt olen avalike suhete juht. Pikalt olen teatris olnud Pärnus ja Tallinnas ja viimasel ajal rohkem sihukeste hingealadega tegelenud.
Räägi sellest oma aata, muide Maria on laose kujutusele teatristuudio kasvandik, ma saan aru, sa oled mitu aastat, sa olid seal juures. Ahah, okei, nii et sa oled ikka jah. Okei, okei, aga räägi lühidalt sellest oma selles projektis, sest Maria seal oli niuke lugu, juhtus, et korraldati häkaton ja siis oli sihuke ideede presenteerimine, aga siis juhtus niisugune asi nagu alluvusega orjaturg, eks on ju, et ühesõnaga kõik panid oma need ideed nagu postritena seina peale ja noh, mõned ei tulnud nagu lihtsalt rühmad täis, kuna neid vabu radikaale lõpuks vähem. Kõik olid niisugused suured idee omanikud, eks selle koha juhtus niisugune lugu, et Maria oli tulnud ka vist piisavalt inimesi, ühesõnaga korja hüppas üle, siis ühesõnaga Meie rühma nii-öelda meie tiim aga räägi, vetikas on, minu arust oli see väga äge ja see oli selline, et, et ühesõnaga see lühike paugusid, räägi oma ideest või midagi.
Mul oli, ei tee lihtsalt siia parimasse luua sellist mõnusat keskkonda, kus täiskasvanud võiksid Fanny maske ja, ja ennast maandumas. Et nii-öelda selline hingeline tasakaalu pool ja samas selline koht, kus võiks mingeid festivale läbi viia ja kus keegi ei tule ütlema, millal, kus ja mida teha tohib.
Ja kus võib-olla ma saan arualast, nüüd on, meil hakkas, meil hakkas pöörlema nudistide teemal nudistide Elmo ja me rääkisime, nagu häkkisin villaseid asju ja Parts ja maa-alused katakombid. Siin tagasi ja ma olen valmis.
Olgugi, et endal oleksin mõnus olla ja tõesti, et luua seda kontseptsiooni, kus linnainimesed ka tunneks sinuga. Okei tere, mina olen eelis. Meelelahutaja selles, kellel on vaja totaalselt seinast seina ja olnud siin Pärnus üle üheksakümne seitsmendast aastast, siis kultuuri sees ja sa oled sündinud parandada Mullen Viljandist hambasse ja sa tulid tööle siia ja kutsuti pärast siis endasse.
Vaata, kas sina tuli tagasi Salitsei sats, kes tuli siia palu juurde või? Ei tema, tema võttis mingi trassi. Ahah, okei, sellise trassi all ja niuke eelmine aasta. Ja.
Pidevalt siin ja seal korraldanud midagi ja kaasa mänginud ja.
Siiamaani väsimatult või väsinult vahel, et sa oledki, ma saan aru, mees nagu teate, mis see on, siukene, võtame sinu, mina mäletan, kirjutan stsenaariumit, lavastan kujundumisemai tikku. Et siis täna on hea, puudub, aga kaua sa tegid seda tänavateatrite juba? See, see oli, siin valmistab ei no selles mõttes, aga millal sa alustasid kaks tuhat viis ahjust? Või Draamateater, mille eesmärk oligi siis kommendida tarte ja mängime igal tänavanurgal. Käisime Euroopas mingi aeg väga tihedalt. Ja Venemaal.
See on igatahes ja Vene hansa. Me saime katsetada tänavaeluga, noh, ta ikkagi Eestis väga ei lähe käima või et eestlastel olnudki võõrasse tänavapunt tänavaetendusse. Tegelikult inimesed ei muutu jah, aga see ongi, see, vaatad küll, aga. Tegelikult sellist seda hinnata.
Sellist traditsiooni ja noh, ei ole veel sellist asja, et noh, tähendab tänapäeval mängid noh, nii nagu muusika tegelikult seal natukene mingi omadega ja mingi vaene oled. Veidi niisugune nagu nõuka ajal, aga jätame, meil ei ole seda vaba loomingulist õhkkonda ikkagi olnud, kus oli see lihtsalt tänavale minna teha, millega just Meil kodus ikkagi seda, et sa oled nagu mingi vaene korja tasasel tänaval või mitte, sa esitad midagi kui näidata, läbi kukkunud ja see on võib-olla ju tegelikult osa sellest katsumusest loomi nagu mõttes ka kogu aeg seda, et kuidas meelitada inimest kunsti juurde, kes galeriis julge astuda või needsamad mõõdetav kuidas, kui kutsuda inimeste diaatri juurde, kes enda uksest sisse ei tulegi, ütleme see, et tuleb seal augu juurde pookida mingit siukest natuke nagu seda mainstream'i õlgu nii-öelda selleks, et ta tuleks võib-olla seda vaatama ainetel olid seal mingi katsumused murdunud. Ja sul on, ma saan aru, sa oled kolledži juures ja sul on oma trupp seal. Praegu on kehvasti selle trupiga tänu sellele, mis meie ümber lokkab, eks ju, et kord saab kokku, kord ei saa läbi ekraani, sellist asja ei saa teha. Näitekunsti, et see on mahavisatud aeg, et jah, meil on tudengiteater, mis on, kõgestub, ma ei tea pikalt kahe tuhande kolmandast aastast sigadus, aga praegu hetkel on seisund küll nutune jah. Ma arvan muide, et siin tuleks Pärnusse ära ära röövida. Ma juba mõtlesin selle plaani välja, tuleks panna püüniseid välja.
Aga räägi endast.
Jaan rääkis täna väljaspoolteist tundi, kui ka pani pani, eks, ja, ja nii edasi. Meie seda ei kuule, aga räägi paar sõna, tähendab, ma olen sünnilt tartlane.
Aastakümneid seal elama. Nüüd.
Tõukasin ennast lahti sealt ja ma arvan, et nüüd hakkan juurima paides. Ma ikka ja mul on kogu aeg olnud. Mina olen viimased ja vastavalt kümme kümme on vajunud kultuuriürituste korraldaja ja.
Svinging oleme ju kolleegiga sööbinud mõlemad kirjutama, luuletama ja ka harjutusi ja natukene püüame näidelda või niukseid perfomance näidata.
See oli minu jaoks suhteliselt tundmatu koht. Kuni.
Siis, kui kui mullikas viisatavasime, kui ma esimest korda tulin siia Pärnu uurimuspäevadele a- ja kas mina kutsusin su? Kakskümmend seitse ei no seda küll, aga.
Seda seda avama sinul ei andvat endisest islam, see on ikkagi keegi teine, sest rääkis minu meelest Mart Jaanson. Või see käis kuidagi seegis korraldas mu, siia, oli kadunud maris Valk. Marko Marini produktiivkiirust.
Ja noh ühesõnaga
Kõik see, mis ma siin näinud see mulle väga-väga meeldinud ja selle tõttu ma tahan siin, nii et sa kaalud kas Paide või Pärnu, aga, aga by the Biden ikka praegu tugevam. Tõmbekeskus okei, Järve jaama nimetada tõenäoliselt selle suve kõige populaarsemad peale, kui vaatab, et mees on soojusakus toomas kuusikule Slovilase karakteri toru peale sellest räägitakse legende.
Okei, mina iristab Kristjan loomelinnakus asjata. Filmi- ja foto taustaga ja samuti tegelikult ütleme siis filmivõtete kõrvalt korraldanud ka kõikvõimalikes suurüritusi nii muusikakultuuri et ja siis ühel hetkel otsustas Joosep oskused siia linna ümber kantida. Pool aastat olen olnud ametlikult see aasta valimi esimest korda kuskil mujal kui Tallinna Kristiine linnaosas ja oleks nautinud seda Pärnu värki või? Jaa, sihuke pimedus, vaikus, eks ju, kõnnid ja ühtegi inimest ei näe päris, inspireeriv vedutsioonimas tulnud, see ongi tegelikult see, et minu jaoks Ta on kogu aeg ellu suhtunud suurde antropoloogilisi uuringusse, siis tegelikult see on üks väga huvitav, nagu subjekt ei olegi, on Pärnu linn, aga et on hoopis teise motoorikaga ükski teine linn, kus ma nagu Eestis või maailmas elanud taastuv proovida nagu läbi hammustada. Et mis, mis siin on, ütleme, et meil tulevad, mis siin valesti on, aga et, et miks ei ole seal siukseid harjumusi inimestel õhtuti tänavatel viibida kas seal linnaruumi viga või on seal mingi sündmustiku viga või noh, mis iganes see siis prooviks. Parematele.
Selgus, et vahel tundub, et see on niimoodi, et hommikul kell kaheksa pannakse kõikide pärnakate kodus luku või siis tuleb ära minna ja siis nad ajavad linnas mingeid asju, sõidavad autodega, käivad kuskil mis iganes õhtul kella viieni aega ära sisustada, kui see kodu veel avatuks saab tagasi minna.
Sõida jube sagimine vahepeal aga kuskilt midagi näe. Spitool okei, see on kirjanik. Ja uusi ideid minu meelest kirjanikult aegade algusest peale kirjutavad ja need ise kirjutanud ei ole kirjaniku Neil on võib-olla natuke veider, kas nad on kirglikud kirjanikud, kirjutavad raamatuid. Aga mul on elu raske olnud ja kirjutamine väga kerge on jäänud aega üle ja siis ma olen kirjastanud toimetanud olen olnud treener ja produtsent igasugustele kirja inimestega ja siis ma olen olnud reklaamikirjutaja au kirjutada. Siis ma olen olnud maailmameister tapmise kahekordne. Vahepeal igavesest mägesid käinudki, ahi, aga kaal. Aga põtra või? Ja.
Muidugi.
Oleks maha ja mõtlen, et kui see aeg kätte saada, aga sa ei tea, et Venezuelas. Põhimõte, et ma saan aru, et hiljuti tõmmanud sedavõrd Pärnu mingisugust kirjanduselu käima, et, et kõik niuksed, kapi, luuletajad, tegelikult on kõik sinus oodatud või mis sa tahad, leiad neile mingisugusegi. Juba üritan. Kunski vaatavad esinemistele niimoodi, nagu annet on, et lihtsalt kirjutab, see ei tähenda mitte midagi.
Kirjanike Liidus külva.
Selle hooraga teeme Juula raadiot, Jaan oligi just praegu lumeraadiusega, tegime raugani juubelisaadet üks poolteist tundi ja te saate seda. Sompa raudteest, kes käivad lumeväravad ja üles. Et.
Ühesõnaga, kirja lihtsalt kirja harilik kirjanik. Ühesõnaga meil oli muide väga huvitav kirjutav kirja meil olid. Meil tekkis seal härnatonil ja harilik kirjuta, tekkis häkatonil teine huvitav persona, nagu harilik pärnakas. Harilik pliiats.
Lora.
Poleemika, millal see oli, kui sellise k?
Nooremana ma tahan kus need jajah, saaja teadlane Leo Kunnas
Ma arvan, et Eleonora kelle Pärnu linnas, kes on pandud fatwa alla ja just nimelt ühesõnaga ta on saanud distsiplinaarkaristuse ja seal on sellise asja, mida ei ole üldse olemas, nagu sellist mõistet ei eksisteeri. Ringi ja rääkisin midagi, mida sa mõtlesid, mina mõtlen, tegelikult tuli välja, et õigus jääb nende kuskile. Aseseal valesti hääldada.
Nii aga räägime nüüd endast paar sõnaga vaimuvad küllaga. Ega ma.
Ei viitsinud väga palju harjutada, aga kuidagi läks niimoodi, et ma ikkagi käisin. Ja see oli hästi, aga neid õpetajaid, kes rõõmus meel, et muusik olla aga siis tegelikult seal Pärnu mingisugune enne vaiba ja mina sisse kogu aeg-ajalt ma õppisin tütar, aga muusikaosakonnas ja siis paralleelselt see tähendab kunstiosakond kõigis Orgede asjadega toonastega. Ja siis, et noh, siuksed spartalased pelgavad, seal tekkisid vahel, mis lihtsalt sina mängid ilusas kaunis teatrist laenatud palun kleidis nagu barokkmuusikat mängib klavessiin ja siis järsku pool esinenud sind röövitakse ära, mingi sorri kogusid välja, ei viitsinud. Koidula, kallis no see ka nagu imelikult, aga.
Kui ma üldse või kõik need tegevused, mis ained seal oligi, selline on minu lapsepõlve siin pärnu muusikuks kasvamine ja selle ümber toimub sellised asjad, et ma olen kasutanud tegelikult missi sisse ka hästi tugevalt, et noh, mina küll. Ma võtan siit Tallinnast korraks eemale riidesse, sest ma tükk aega olin, tudeng, vaata väikelinnas tulnuna. Ei tea kunagi, kas on pilet, ei ole, siis ma julgesin ilusate.
Ja nagu oleme või ka koos klassiga kõik tolliga Androsena soola selles mõttes nagu selle koostööd teinud ja saatis, need ei ole raamatuid kirjastama. Jah. Aga räägi nüüd üldisemalt, et sul on tegelikult nagu kaks elu, jah, nemad on muusika saime siis. Aga ma tahtsin ka kirjutada siin vahepeal muusikaarvustusi ja siis olid hästi nagu õnnelikud seal sirbis ja muusikas, aga noh, mina nagu, ma ei tea, mul ühel hetkel hakkas igav, sellepärast et midagi nagu ei saa seal ära nagu laiata ja siis kirjutad poeetilise sihkijatel video, mitte sellepärast või nagu lõpetatud ära, et veidi vaid lihtsalt see ei olnud päris minu asi ja siis ma siis ma hakkasin, kuuled, muga voolab autoreid ja siis neegriväärilisi.
Muideks, see nagu see rida kodus riiulis, siis nagu lapsed Saksas siis näevad, et tahaks midagi öelda ja siis lapselapsed kaasa ja tehke kasvõi nagu sumo täiesti selliseid nagu.
Ja ja siis hakkasin katsetama ja siis sattusin.
Siin seni väga lugeda, siis ema.
Seal praegu on. Ja siis noh, kogu aegealise maailma luule on vaimne pole mõtet sinna ja muusika siis siuke mingi muu maailm, onju. Ja, ja siis, aga siis see ettepanek on viimase poole aasta jooksul, et ma paneksin kokku ka luulet ja siis ma hakkasin raami poseerides, eks. Eks flöödi ja see on see koht, kus ma olen seda teinud nagu noh, vähe, et ma ei ole seda välja töötanud, et ma saaks, mindi telešõu võimuvahetus on iga aasta vahelduseks siukest materjali mulle väga palju elada, just siis kui nagu paljukesi koos projekti tegema, siis ma saan nagu vahele torgata.
Nimetasime kuidagi kogu aeg vaatan, mis pakkumised tulevad, mul nagu võib-olla sellest ongi puudu, et ma tegelikult mulle väikseks oma sihti, et pole aega naistele õpetajaga, kes siis kuidagi nagu ikka kuidagi.
Ja sa oled ja ühesõnaga polegi hullu midagi. See, mida mina teen ja kõik need asjad käivad. Et Pärnus elades hästi, sest et Eesti väike igale poole sõita koostatakse teadvusel seal kohapeal teha, siis seal kohapeal see kurb natuke vahel, et publikut väheses siis seal on ikka, sellepärast mul ka oota, et äkki me oleme mõttetud tüübid või kes nende inimeste pärast, kes ei tulnud välja. Kohapeal on tunne, et nendega ei juhtu lihtsalt nagu tegelikult oleks ülejäänud orgasmini klaas vahel, et seal nagu elavad seal seal on üks, üks asi, millega me hakkasime, saame nagu ma arvan, suures plaanis kogu Pärnu kultuuri jaoks ära kaotada, siis. Mul on nüüd Tartu Ülikooli tulu siis meedia, ajakirjandustulemusi uues lennustan, siis meil siis viis viiest tudengist pandud kokku löögirühm, kes siis tegelevadki hakkavadki tegelema meie nagu selle nii-öelda siis loov hinnatu nagu tulundusajakirjandusse jõudmise kõigega ja siis teevad nii-öelda loovad meelega nii-öelda kliendiprofiilid, ehk siis seda, et ma ei taha, neljakümne kahe aastane naisterahvas Pärnus huvitub spordist, kunstist luulest oli, millegipärast ei jõua näiteks Facebookis olevaga loovlinnaku info igale kohale, et millises ajakirjandus peaks olema need nii-öelda mingid reklaamid, kuhu vajutada plakateid kogu seda teeks nagu loob selle võimaluse, et me jõuaksime kõige sellega võimalikult paljude inimesteni. Andmebaas.
Tuleks erastada paremini.
Äkki ja siis ma tegin ka ühe uurimisega uurimise projekt nagu, et kunstiajaloo vastu või selline näiteks on mul viimane, ma.
Poisiga, et kui nagu viite luuletus koos pandud klappima ja siis näiteks, kas see aitab inimest, kui ta vaatleb abstraktset pilti, ta ei saa midagi nii-öelda aroonia ja kohe ette, et siis ma aru ei saa. Tahaks luuletused ja see aitas teda mind, see nagu oleks ikka mõtte ja võib-olla üldse nagu kaasaegse kunsti hästi selline vahelda pull siis tegelikult see seis nagu Nad loovad vastu võtta, et tegelikult sa pead tahmagi seda, et lähed puhaselt Heamisega ja osa inimesi tegelikult ei taha seda, väljendas nendeni karvaliste pidev paradoksi enam nii palju nagu meelitada seda üldsusel kujunes välja venelased. Nendeni ei jõua, kelle jaoks?
Tänaseks oma konverentsi lõppedes, aga tema arvab, et ei ole nagu sellist piir, kust edasi kulatajate sinna ja tema siit edasi ei saa ta ise kõndida, ta sai kogu aeg edasi kuni seitsmenda eluaastani järjest edasi ja käega müüa. On kindlasti tore, need tulevad nad lihtsalt. Ma loodan, et tänapäeval väga hästi toiminud.
Nii, aga ja ka korraldusele, vahelepõike publikut on vähe, ütleme kirjandusüritustel on ka kaunis.
Seda saab suurendada, suureneb ikka seda viiekümne ühes kohas ja staaridega teha. Karbid seal, seda luuler raadiot, aga sellega me põhiliselt meil on väga hea üritused olnud ja sageli ei ole seda rahvast nii palju, et võtame selle üles, paneme palli võrku ja terve Eesti aegade lõpuni saab seda sealt ei kuulata, et noh, see on üks Ettimise katkuga. Et nonii, hirmus kakleme suures hirmus, aga kui mitte midagi ei tohi enam teha, saadet seal ikka teha. Et, et need on asjad, mis seal lihtne asi, see tehnika on isegi minusugune upuga käima ja pärast tuleb õige raam olid.
Taastanud kahendusesse, salvesta salvesta levita ja sa küll Tallinna väide, nagu olete juba taga kuskil väga noortest luuletust räägib ja sul on sõber on Steven Vihalemm ja ta on korraldanud nüüd juba seitse aastat valimas ta kõmuleht Sun, siis nagu iga kuu viimasel neljapäeval on siis erinevates kohtades toimub niisugune luuleõhtu nii-öelda avatud mikker, igaüks saab tulla rääkida, vahepeal peab täielikult prügi kannatama, aga vahepeal tuleb siukseid, päevivad, sai usuväelastega. No tegelikult noh, ütleb, et seal kõige väiksem publik on sihuke kakskümmend noort inimest, aga valdav soovitus, noored inimesed ja aga lugemist leiavad ka vanemad ja kõik arvavad, et ütleme, kui kuidagi nagu see kasvõi see, et võib-olla vahel teha mingeid siukseid, frantsiis üritused tulebki juba see tõug näiteks Pärnusse toob seal mingi pundi Egaga, Ekalasi kaasat kuidagi võib-olla niimoodi hakata seda ellu äratama. Saksamaa rahandusnoored tänavu sappa, siis juba tegelikult oleks nagu asja nagu jumetada, keda sa tõesti inspireerituna mittevõimet sõnaga vaid võib ka esineda ükskõik mille muu tantsida või. Tsirkusevehkleja vaba vaba vabapillimängija. Lihtne väetame üle.
See on selline asi.
Prints tervist, mina olen indrek, valu. Viiuldaja. Mitte ainult, mitte ainult. Nüüd.
Aga miks sa ei saa nii-öelda?
Muidu mis sa muidugi, et olen sünnilt tartlane, aga kahekuusega juba kolisin ära Pärnusse küll Mexico selga emaüsa kaasa. Selles mõttes oleme tegelikult sisuliselt. Sõitsime kümnendast aastast pärnakas üritanud vahepeal olla ka Tallinnas, aga, aga see ei kõlanud hästi. Noh, viiuliga segav elamine tööd tegema, kõik tööd, mis on praegu. Et.
Hakkame peale, kellega siin mul esimene koostöö oli, siis juba Andrusega aastal kaheksasada kaheksakümmend viis, kui mina olen esimese klassi lõpplõppe lõpetavas ja Andrus siis viimase klassi lõdvendamaski arv kümme, muide ja meil on täpselt kümme aastat vahet ja nii et mina lõpetasin gümnaasiumi, Indrek Lõpetas juba tegime esimese sõnaga, mina ütlesin, mina mängin ja Kiiuletakse ühe aasta viiuliga. Ja siis ma vaatasin, et nahkvööd sellest on, et sellest on küll ja veel siis tuli suur vahe tegemistest sisse ja järgmine iga kord, kui me Andrusega vist nii-öelda ei ole koostatud tegema seitseteist kes ka vutt. Ja, ja see oli see samas Nüganeni laast, et Figaro pulm Mozart. Ja siis sealt juba kujunes välja ka siis meil seesama ooperi Pärnu ooper, eks ju, seal. Ja sealt juba siis tuli loogiliselt see Ma hakkasin kaasa tegema, selle peen venis, eksju sealt kasvas välja miinusega, siis kaasaegseks muusikahuvi ja, ja noh, Audrus ju ka pidevalt seletas, õpetas rääkist, kuni selleks ka selleni, et et kuigi ma olin ka Viljandi lõpetanud džässviiuldaja, siis ikkagi ühel hetkel läksin Utah'sse või kompositsiooni õppima.
Ja siis, nüüd see, siis suvi lõpetasin magistripositsioonis. Et see on kõik tegelikult selline peaaegu kahekümne aastane rännak.
Näiteks milliseks Meelis me ju teame tegelikult juba kui ma hakkasin neid rokibänd ja keskajal tegema siis kui Meelis keskel ja sellega see koni eeliseid pole ka üldse ilma Poe sellise noh, huvitav valimisreklaam, mis on siiamaani ja kus ma käin isegi mängimas. Ja, ja meil on sealt kav põhine sõpruskond oleme meelisel siin teinud koos ka seda nii-öelda tänavateatri, kus nad on siis pritsiga Peeter Kaljumäega vahvad ploomid, olen siis neid garneering oma muusikaga. Sven trenni ma juba sellest taipasin sellest ajast, kui kõigepealt ma tegin ka roki bände, vaatab ohoo, niisugune tore vaoshoitus ja siis kuidas mul kujutage ette raskemuusika, onju, ja siis postvakab tüüpilise häälega siis loomade peal katsetatud inimesi siinkohal meeles. Nii raju, vaata siin muidugi seaduslikku kaks tolku ja täpselt. Ja muidugi siis ma hakkasingi veini vastu huvi tundma ka kesta. Niisugune on, tuleb välja, et on kirjanik, luuletaja, siis ma kuulasin väga palju tema nüüd igasuguseid saateid asju ja, ja, ja lugesin tema neid kolumne ja nii edasi. Et see kõik on seal üheksakümnendate algusest. Leonoraga me tutvusime, Mõnusa.
Sütevaka muusikaosakonda minutike pihtimust õhtul. Turistide vedamise ma võtan, üritan seda kukkuma. Kuule, Andrus, rääkisin kohatult, esimene asi, mis on tähtsad, kas et võib ennast paljaks võtta, siis minul seostub stsenaarium näeb ette, et alati on ka, et, et noh, seal oli siis muusikaosakond oli siis kratta kunstiosakond ja siis vaata ka kohe, kuidas mind võeti kohe, kui muidu. Ei, esimene asi kohale Sorga jaoks. Kes sa oled.
Viiuldaja või see on uus kogemus? Nii siis tuleb, ta hakkab meil perfomance käima isegi tunduvad aru saada, veel koomas, täpselt midagi kuulnud, olemas ja siis on juba järgmisi, aga põhimõtteliselt oled valmis riidest lahti võtma täitsa paljaks. Et kui vaja.
Natukeseks.
Jaa, täpselt, täpselt nii oli see ja seal ma sattusin, kusjuures see kunstimaailma külmetterfoomansid vastu midagi lihtsalt ei jäägi või? Koostöö oli võimas, sealt ost sealt, sealt kasvas välja huvi ka kunsti vastu ja ütlen siiamaani tegelikult koostööd näiteks Hanno Pevkur. Et see siis hukkus umbes sellest ajast. Ja, ja see on nüüd nii kaugel, et kellel on jah, ei anna ka, meil on niisugune Erasmus projekt. Nii et, et kus on siis me oleme siin Eesti kunstnikud, muusikud ja lähme Portugali Itaaliat valutama, Lähme main chattima nii-öelda seal siin veebruaris juba Janno on üks üksteiselt niukestest, kes, kelle me oleme kaotanud jah, natuke selles mõttes ära kannab aga erinevatel põhjustel sellised, aga jah. Nii et aga ma olen, selles mõttes on alati kodu pärnuusku.
Ma armastan Pärnut olenegi olen käinud siin-seal muusikuna läinud maailma. Ja ütleb alati, et ikka iga kell Pärnusse tagasi, et ma ei tea, ma olen täiesti lootusetu selle koha pealt koduga hakanud.
Ja ja midagi, ma isegi ei oska seda seletada, miks, et isegi paljud imestavad, kuidas on toiminud, mis sa seal Pärnus seal, kusjuures oma laste või näiteks mul vaheline üksik. Kui mu lapsed juba umbes kaheksa aastat seal mingi seitse-kaheksa, kas need tagasi umbes niimoodi, et Ahmet, sa oled Pärnusse ja seal lapsega kaksikud kaheksa aastat, issand, kuidas, kuidas, kuidas lastele teised, kuidas nad seal niimoodi kuidas ühiskond? Ei ole siis umbes stiilis, et sellel on mingisugune selline kohutav.
Viiuldaja ja, ja, ja, ja siis siis ma täitsa selge, ei, see oli väga valus oli selles mõttes ühtepidi munale šokeerima. On inimesi, kes on väga hästi ralliks.
Saab ta ennast peab olema, keegi seal Tallinna hommidele vastas kõige hoopis mujal, et lahendus on ikka täitsa noh, oma nagu.
Kuidagi et, et peab olema see regionaalne, et äkki nagu seda ka sinna suunale, noh, Tallinnas võiks ka olla mujalt. Ja sama näidet ma ise mõtlen ka, et ega seal pole midagi küll, kui Pärkus suguse pungi endale võtma näiteks otsa kooli klassikalise muusika ajalugu õpetab, et siis palga mõtlema. Absoluutselt.
Et et ma olen seotud valimistega autorooli, võib-olla hakkab seal huvitavaks minema, läksid kokku kol kooli mugahjumisest ja et see muusika balletikool ja, ja noh, selles mõttes, et ma ei näe, Eesti on nii väike, et ma käin Tallinnas hea meelega tööle ka elavdada on ju ikkagi tahad siin toimetada ikkagi Valdot Pärnusse. Samas noh, võib-olla seesama asi ikkagi just nimelt, et, et see noh, järjest rohkem näeme seda ääremaastumise Eestis on viimasel ajal nagu mingi refrään, eks ju. Et, et ma arvan, see on üks põhjus. Ja halvad hambad ristis, jah. Siuke natuke selline nunny ääre maastunud.
Valminud tänasest väga ilus ka. Et kuidas neid, milline peaks Eesti välja nägema, kui olete arvestanud selle elanikkonda ja elanikkonna tihedust ja seal nii suur elanikkonna, no ühesõnaga lootes on see kõik umbes.
Neli viiendikku Eesti Eesti pindalast muidugi kõik elanikkonna elanikkond jaotuks ühtlaselt oleks Harjumaa ja siis väitsid kiilukesed.
Ühesõnaga, kas nendelt lõpetatud ja sa tahad öelda, et räägime nüüd raamidest?
Nüüd ma lähen siit räägime kas mõtetes nagu pühe enam ära ei mahu, millest ma tahan lahti saada. Et neid asju, mida me teame, me tegelikult seal häkatoni väga ei käsitlenud, et ühesõnaga mõte on selline, et me teeme kümnepäevaku ühe päeva asemel kümme. See on selline, selle nimi võib olla kallaste hullus, aga, aga las ta olla selline liidangiks. Ja miks ühe asemel kohe kümme.
Vastus on see, et tegelikult ei olegi vastutust, see on null, pole number ja nii edasi, et kas siin on nagu paljukordistunud ja täpselt? Jah, et noh, kui seal on põhimõte oli, selles me oleme kaks aastat teinud teatud moel, kui me teeme kolmandal aastal teatud moel, sest tegelikult on see nina allapoole seal, kus see pole küll mitte midagi öelda. Ühesõnaga siin on ainuke variant, on, on noh, nii-öelda teha midagi uut, teha midagi teistsugust ja siin ei ole nagu valikut minu meelest üldse niisama sellist igavat asja pole mõtet teha. Et ühesõnaga, praegusel hetkel minu jaoks kõige probleemsem on tegelikult need kümme tasulist üritust, mis minu meelest peaks selles sarjas või sellesse päeva dekaadis olema. Et, et seal oleks nagu mingisugune selline nagu teatud etalonliin. Aga kui seal, kus inimene, väetamine ja need, see kümme kümned põhjus on see, et sa tahad rohkem tasulisi üritusi. No seal taga. Ja, aga ühesõnaga seal ei ole kõik päevad, et Meelis ei ole veel otsustanud ära, millal ta tahab teatrit teha ja siin on veel ühesõnaga üldse selliseid lahtisi auke. Ma mõtlesin ka, et äkki peaks ka Endla teatriga üldse suhtlema ikkagi, et äkki leiab mingi etenduse, mis nagu äkki nad tahavad ikkagi kampa tulla, aga mina ei tea ka endaga ütlen, et pikalt ei ole väga kontakti olnud tükk aega siin ei olegi nagu südamest südamesse, Tiit palu ka, kunagi rääkisime siis, kui Tiit palu oli teinud selle, kui te mäletate seda suurepärast Valgre etendust. Siis ta ütles niimoodi, et jah. Et kuus komöödiat tegema pärast seda, enne kui taastas pärnaka hariliku pärnapuu usaldus uuesti, üldse teatri vastu ja minu meelest oli see nagu üle aegade üks lahedamad, kui te mäletate, see oli, ta oli Valgre ühesõnaga laulude põhjal see oligi niimoodi, et Vlassov Jüri tuli äkki hakkas Viljandi paadimeestel mingisuguse kortsuga seal, ühesõnaga, seal oli nagu kõik olid, kõik oli lauludest, mitte, mitte midagi ei olnud nagu väljapoolt, kogu see show läks nagu mingi niukene nagu muinasjutt, selline, aga noh, loomulikult see oli. Pärnakad oli ta ilmselt üle jõu ja see on täiesti vastuvõetav ja, ja see oli täiesti õudne selles mõttes, et sisuliselt see tiit tõmbas nagu vee peale endale, seal seal oligi niisugune niisugune mulje on mulle, et, et ühel on kapis ei saa ju mitte midagi teha täpselt niukene. Aga sellest on nüüd, aastaid pärast esimest etendust.
No ühesõnaga, et ma ei olegi mis vahe mõttekas, hirmus on mõeldud, siis tõesti on meeleolu, et selleks pärnakas olemuse kultuuri sisemine kultuur ning nagu ülesandeks toodetav, nagu tooma väljastpoolt inimesed siis saalid täitma nagu tartlaste Tallinnast, aga nad jääksid uskuma seda mõtet. Natuke natuke nagunii on kvaliteedimärk, paneb, on väljaspool nii, see oli omade pärina inimeste probleem ongi see, et siin midagi teha.
Ja siis, kui sa tootele siia midagi kätte, sest ta mõtleb äkki kuskil mujal oleks ikkagi ägedam, tule seda harjumust, et siin toimub midagi, et siin on ka.
Üheksa seitse olema nagu köik nagu kino kinod avaldavad, et Tallinnas on suur film ära näidatud ja siis toimub, haigestus maalne juhatused, möödus täpselt sama programm olema nagu Estoniast raamatus siuksed asjad, mis peaksid pluateerima. Seal on vana käitanud sisemus siin ühesõnaga väga viriseda, lihtsalt hakkasin mõtlema seda, et võib-olla oleks üks partner, võiks olla tegelikult Endla teater, ma ütlen, ma ei tea, kes tegelikult kasse, Ingomar Vihmar on sellised nagu tõmbab sisulises mõttes niita või no ütleme noh, ma tunnen ja seal ees mind võib-olla liis mindigi võiks rääkida. Ühesõnaga see programmi võiks äkki olla üks Endla teater etendusi, lihtsalt niisugune mõte mul käis läbi ja teine muidugi noh, kes võiks ka olla, olgugi, et me seda muusikat nagu praegu palju on juba tegelikult veel loob et, et ma arvan, et kuna Kaspar sai praegu ju preemia uue hingamise, mille, mille üle me mõlemad kaik kodus naersime, millega seal PLO senisest tegeldi. Kui nüüd on uus hingamine, et see nagu tõeliselt ei on see pasta. Ei, see vastab tõele, aga ma küsin, sorry, millega siis tegeldi. No see on ju sisuliselt noh, ma ei tea, mis see selleks, et ühesõnaga võib-olla Kaspar oleks huvitatud disainima midagi sinna noh, lihtsalt selline selline uitmõte, nagu tekkis esimeses kümnes saun ja teil on osad päevad nüüd juba juba nagu lihtsalt selle kiriku ja selle muusika sakra ajab, meil on, meil on nagu juba pikalt lukku löödud ja on ka orelifestivali aega, et noh, muude asjadega saab mängida. Et seal on nagu tühikuid veel, et ma nende suhtes nagu, kuna ma tahaks, et see oleks nagu mingi niuke level, et näiteks murdsi tuleb kohale ja ütleb oolrait, et ühesõnaga lisaks sellele, et ta näeb ka kõike muud, ta näeb ka sellist. No Murdomegi, meil käis kaks tuhat kaheksa, mis selle artikli saata, mis ta kirjutas pärast meie kahe tuhande kaheksanda aasta rebool nädalat. Et jah, no kõik globaalmerre heita vaatas ära. See oli, see oli see üks, üks nädal tuli kohale. Ja see on see, kus sa oled seda lugenud, seda renni debüüt ei ole arvestamisel huvitav jah. Sest ta nägi seal igavest asja ta. Soome ei, ei, see on eesti keel, ma tõin ära vanad teater, muusika, kino seal, jah, jah. No ühesõnaga, et, et see on nagu kõige sellise minu jaoks hetkel probleemsem asi. Sest seal on ka natukene resursside küsimuse kõike teisest küljest, ütleme seal võib-olla võib-olla see kõik laheneb väga lihtne, sest seal on nagu korraldad ju tegelikult olemas, et ega meie meie ei korraldase raamide printsiip on see, et me ei korralda midagi. Ise ütleme, teine asi on nüüd see töötuba. Jaan hakkas juba tulistama ja siin on tulistamise veel olnud olisi narratiivsuse teemasid, narratiivsuse tädi ei vastanud mulle, et ma ei tea, kas temaga jätkatud dialoog või mitte, see oli see narratiivne.
Laator märg ühesõnaga mingit kämpell. Aga te saate jumala umbes niukse kirja, et ma tegelen sellega septembri lõpus. Oktoobri keskpaik, need ühe-kahe, mul on nagu tüüpiline see, kes niimoodi mulle üldiselt vastavad, need tavaliselt viisakalt ütlevad, et noh, mingi agressiivse amet ta on mingi niuke draama mis selle nimi, mis ta kännu vana soovitas, känd muide üldse on Pacific käädvust endale külmetus reisitud nii-öelda tõesti kas uksed lahti või ei ole. Salati tarbeks, helista talle selliseid ka külades, tema soovitas seal mingi, ma ei tea, kes oli septembri keskel selline tegeleb siis, aga kas ta ütleski aastanumbrit? No vot seda mõtlengi seal võiski olla ilmselt aasta võis olla erinev. No ühesõnaga, ma ei tea, kas ta on ja ma võin olla selles mõttes veel selline, et ma korrald pöördun, aga, aga ma ei pruugiga pöörduda. Et noh, põhimõte on nagu selles, et et meil võiks olla sära juba, nüüd on sellega korras jah, lihtsalt nii, ühesõnaga selle narratiivsuse teemaga, et ma arvan, et me võiksime tegelikult võib-olla natuke vaadata avaramalt seda nagu teemat või asja ka praegu praegu tegelikult. No kuna siin neid arutelusid on umbes niimoodi, et kastist välja ja kapist välja ja loo Pärnu ja kõik niuksed asjad, et me võiksime tegelikult äkki olla natuke avaramalt ka selle kaunite kunstide filosoofia seminariga, ma tahan seda öelda. Ja see narratiivsus võiks olla üks teema, võib-olla räägime ta uuesti ja ta tuleb ja defineerib. Kui ta on nagu suurem.
Ja noh, ütleme me võime seda rakendada, on meil on nagu teoreetiline interdistsiplinaarse, mõistame nüüd postuleeritud jah, selles, et selles mõttes, et me olime sellega rohkem ei lammuta enam ja teadmine, et see on nagu olemegi sakslane selgeks ja panused on väga hea viseerunud. Et aga ühesõnaga, seal võib mõelda, et mis selle, selle filosoofia, seminari, mida teha tegelikult selle ikkagi selle töötoa või kuidas seda nagu areneda. Kas töötoad on erialadel? Ei, ma tahan öelda, praegu kaun, ütleme just see intervjuu interdistsiplinaarse kompositsiooni peale siis tegelikult võiks siduda meid kõiki noh, idee ongi nagu see, et me, nii nagu me praegu oleme, pritsime tegelikult kasutame vastastikku ära meetodeid siit ja sealt, et ühesõnaga nappe komponeerime, laame, komponeerime luulet näiteks mingisuguse muusika vahenditega ja nii edasi ja, ja muusikat luulevahenditega ja ühesõnaga no nagu sul, see oli, kunagi oli see projekt, vaata, vaata vaata muusikat, kuula maali või kuula kunsti. No mingi roa la natuke selline selline veidi veidi absurdne.
Kas see on siis selles formaadis, et teie korralikult töö tulemus teie osalete teha seda ja keegi vaatab pealt või see on niimoodi, et.
Ei, meil ei ole pealt, vaatad ültse ühesõnaga, mõte ongi selles, et seal hulluks rulluks. Siin oli üks mõte ka see, et umbes me nagu näitame midagi, aga teine mõte oligi see, et me ei näita ikkagi ja teeme võib-olla ühe perfoka. Et ühesõnaga võikski plane planeerida ka ära, et me esimesest kuni kümnendani tööta, meie kümnendad, kümnendal me teeksime ühe siukse. No ühesõnaga kümnesele huvitaval kombel just see kolmapäev. Me saame kirikus nendega alustada. Ja nagu signaal hakkas rääkima sellest, et see on nüüd sobival moel. Vaat ma ei tahtnud hakata chatis väga pikalt tuult nuusutama ka kirikuga natuke sihuke habras teema, kui te panete praegu tähele, siis kogu kogu üldse Eesti evangeelne luterlik kirik on parajas murdumispunktis. Kas te olete seda viimast agooniat nüüd lugenud, eks on nagu kuhu kõik need tüübid alla kirjutasite ja kaasa arvatud muide Jaanus ja nii edasi, et siin on nagu. Ühesõnaga see on, see on nüüd see on nüüd haige looma, seal nüüd algab. No seal on niimoodi kujunenud, aga nüüd nüüd on, nüüd on vaja üks inimene sisuliselt risti lüüa, eks ole, kes on, noh, on üks key pastor, kes on Londonis, ta on seal ära ordineeritud ja nüüd on vajada suure aplombiga sõnaga pöördumine kirikuisade pöördumine piiskoppide poole. Et miks te lasete sellist asja, et siis on toodud need Augsburgi usutunnistus umbes nii, et mis kõik ketser tuleb umbes välja visata ja see on, see on ikka tõsine asi seal praegu seal on võetud dokument tuhande viiesaja luteri Augsburgi, usu see, mis on see jah. Selles mõttes, aga Sanna Puunia sõda ikkagi suures osas tuhandeid aastaid, et ma mõtlen, et minge võtke, võtke juba vana testament.
Et mida, mida kuradit te võtate mingi tuhande viiesaja, võtke siis juba vana testament, hammas hamba vastu ja nii edasi, et kui sa oled seda, siis käsi maha ja edasi, mis me jamasin, ekstreemi teete, eks see oli ka idee.
Need lähevad järjekorra lõppu. Või maksab mingi, ma ei tea rahasid tagasi. Ma tahan, ühesõnaga, ja ma tahan lihtsalt lühidalt öelda seda. Mingis mõttes toimetan kirikus kogu aeg Ühisapite kirikus ja ühesõnaga mingis mõttes tunnetan haisti, hoian teatud sellist tasakaalu seal ja ma tahan, ma tahan nagu olla seal niimoodi. Ühest küljest ma olen väga toetav ja teisest küljest noh, ma tahan olla nagu selline, usaldusväärne, et ma selles mõttes ei taha minna nagu liiale. Ma ei taha anda põhjust selleks, et, et nad midagi andke või midagi sellist. Midagigi nagu selliste, selliste tõesti ma ei taha nagu ja mul on head suhted praegu, mul on siin selle riivits, aga kes on kes oli see juhatuse esimees, noh, nii edasi, et, et selles mõttes, et võti on taskus ja saame käia ja teha, et see on, aga peab olema nagu pieteeditundeline. Et ega siis peaksime tegema seda ilma sinuta.
Sina ei pea midagi, täitsa saab lõpuks ikka.
Vastasele mõtted pähe, köhima, sisse lastud pressi, see võttis lausa tantsis ühes visata. Ma tahan öelda nagu seda, võib-olla see, see mingisugune selline, vaata, meil on see põrgu ei olnud. Ja, ja ükskord ma käisin just, ühesõnaga võiks olla paradiis seal naisterannast, muuli poole. Ma isegi mõtlesin nelisada, nelisada nelikümmend, nelisada nelikümmend neli sammu, muide täpselt ka niimoodi, et sinna võiks panna kolmegi sildi püsti paradiisiks ongi naiste paradiis. Et tegelikult meil ei olegi midagi, midagi ei ole valesti öeldud. Aga seal võikski olla nüüd paradiisi, seal võivad kõik nüüd olla nii, mitte niimoodi, et ainult naised. Et naiste, naiste Sirdini on ühesõnaga naiste Randon kuni paradiisi, nii, ja siis on paradiis.
Et selles mõttes võib-olla mõnusaid Piivelikud teemadega üleval on, et me võiksime ka seda perfocat mingil määral kujundada teatud mõttes piibeldikus, vaimud ma tahtsin nagu seda öelda. Et ühesõnaga me kirikus teatud. Me lahkame nagu teatud selliseid noh, kuidas öelda vaimlisi küsimusi rohkem ja, ja võib-olla siis, kui kui me läheme sealt ära kuskile passagalia rütmis nagu Ines välja pakkus juba eks, siis me siis me võib-olla oleme maised ja võib-olla ka isegi veel noh, kuidas öelda põrgulike teemasid. Aga, ja ühesõnaga, see paradiis võiks siis olla umbes sada meetrit ja siis põrgu jah, on põrgu jätnud, mis sildid põlvnevad põrm ja ei noh, see kaheksa kõik heaks pärast surma paradiisi Pärnusse.
Kas see ei ole kontseptuaalselt isegi mitte mitte väga kaugel, ühesõnaga et, et me võiksime seda melonit nagu ideed on pritsitud, eks ole, et seal see kümnenda, ütleme alates kella kaheksast ja siin on siin tekkis veel üks mõte, oli, oli Marial, et ühesõnaga kurvilise Munamägi on veel ümber ehitamata, seal oli hästi huvitav, kas te teate, see pioneeri? See mingi asi on see, et selle võiks ära teha, kasutada, kui, kui nad ei ole seda ära solkida, jõudnud selleks ajaks teada, millal see mingisugune monstrum, ehitus sinna peale hakkab, kohvik, aga sinna võiks, ühesõnaga, seal võiks teha lõkke ja siis noh, olekski selline mingite, mis sul seal on, aga no ala umbes niukseid imb, viskavad ära selliseid oma muremõtteid või mingeid selliseid asju, seal võiks olla mingi oreli orelit tegelikult ma mõtlesin just, et mis saab, kui see kohvik, kohvikupeetu magada registreerige ära ja kui seda teavitades jaapanlased, sest vaata, seal on muide väga naljakas, see on ju kuidas nende penta penta Heeder vaid pen nagu see viie viieharuline täht, see viitab sellele pioneeride märgile, eks ole. Ja nii edasi ja tegelikult ta näeb välja nagu mingisugune pentagrammi. Ta näeb välja nagu selles mõttes ju orel. Et ta puhast minu minu arust selline religioosne sümbol, pioneeri urvet pioneeriore, et see on tegelikult sellisena näha, see on püha koht, eks. Kui seal kuidagi salajane sakraalne.
Jah, jore näitlejaks keskel ja ühesõnaga vaata saudid fotot, vot vot ühesõnaga. Et ühesõnaga selleks ka natukene selline noh, midagi sellist, mida, mida näiteks minu meelest minusse augusti see, mitte mitte unetus, vaid ühesõnaga see see muinastulede öö mingil määral minu meelest on nagu kaotanud, et ta on nagu kuidagi kommertsrealiseerunud seal rannas, ma ei oska öelda, kui ma olen rannas, eks on, ju siis on mingi lastega perekond mingi ema, selleks on ju, et noh, käib juba kaks minutit üle. Miks tuli süttib. Ma just tulin praegu. No ma olen tulnud siia praegu, ma olen umbes noh, mulle ja mulle lubati. Kaks minutit on üleval. Niuke värk ja ma tõesti ei hakka siin midagi. Jah, et, et ühesõnaga selles mõttes midagi teistsugust, et ta ei ole, see tuli, ei pea seal olemas, seal ei tohigi mingit suurt tuld teha, aga, aga ühesõnaga, seal on pigem nagu see noh, ütleme spirituaalne, aga jah, no vot jah.
Laser show et no ühesõnaga mingisugust mõtte, ühesõnaga seal üks mõte, teine, teine midagi nähtavas kohas suvalises kohas, mis on selleks ette, see on seal pioneeri lõkkekohta.
Ja võimalik lubada võtavad filmivõtete. Ei, see koht ongi lõkkekoht. Siis ongi pioneerilekke kohta ja. Ma arvan, et aga mina ei mäleta, ma mäletan, kui see püstitati, aga ma ei mäleta kordagi, et sa oledki sõdalas. Kasu sisse. Ei pööranud essa. Ma saan nagu selle ülekandemehhanismi kontseptsiooniga, eks on ju, kõik on olemas. Aga ta ei töötanud.
See on üks mõte ja üks mõte, mis veel tekkis Valteri puhul tegelikult eelmilist, ütleme sellel aastal, aga lihtsalt ei olnud aega tegeleda, oli see see, et me võiks äkki olla seal ringi tänaval mingisugune selline vaata sosinad öös, et kas seal on siis nagu füüsiline või isegi ma hakkasin mõtlema, et äkki mingisugune siuke ööinstallatsioon, et sa niimoodi kõnnid, kõnnid kõnnitee?
See niimoodi vaikselt.
Helistada või mingi niukene, no vot niisugune mingi elektrooniline puude seest kuidagi tuleksid need sosinad mingis mõttes nagu müstilist olgugi, et seda nagu ei reklaamiks üldse, aga see ongi selline, et ta lihtsalt on, sealsed on jah, ta lihtsalt on ilma igasuguse Hansu silma näiteks. Selles kohas Nagu ei olegi reklaamitud, et võib olla väga suur poiss.
Aga sinu tavaliselt keskkonna seal midagi ühesõnaga selline mõte ja siis siis kui ma tulen nüüd tagasi nagu seda päevakava mööda meil tekkis seal, ühesõnaga see on seesama raamlinnas, et seda peaks nüüd mõtlema, siis siin oli nagu mitmeid-mitmeid. Et see võiks olla kerikohtade peal, siis kuidagi äkki mingisuguseid.
Elustada kui neid kohti mis tegelikult kõikidel on haruldased teavadega kütt möödudena käivad, ei oska seda endaga samastuda.
Sest millal ta on praegu selline, et vaata, me oleme lihtsalt jalutame mööda Rüütlit, noh, kuna meil on mingi niuke trajektoori vajadusega, aga kui nüüd teha niimoodi, et seda rongkäiku ei ole nii palju vaid vaid pigem nagu minnakse mingisse kohta ja tõesti spiritavaliseerida see koht ära, olles olles võib-olla veidi pikemalt ja mingisugune niukene Rüütli tänaval, seal võis mõni inimene olla.
Suur masendus nendesse kohtadesse. Nojah.
Kuskil võiks mini väike üllatus olla.
Mis on eramaja, kui kõik käivad seal endise kavagoogina
See on väga lähedalt kombel kooli aknale. Pull kaheksa. Nädalavahetusel aga siis saab minna.
Suuremad lapsed vajavad Joikale, väljaksin keset linna, minu arust ei, minu meelest on see, mis vääriks nagu mingeid perfakat või flash ei ole midagi, ma ei tea tongi, läheksin ise ligi kolmekümnesse karjaga konksu, riietus istuks ja ühel hetkel hakkas laulma. Sain aru keskmise palga, Matthias Martensi möllab Kuuske, kaalume magamist. Unelmates Meil on, öeldakse libikate sest see on minusse, see teeb minu eesmärk, ei oleks see umbes ajamine bonstruktsete ära lihtsalt et see tähelepanu tõmmata, nii et noh, kas te saate aru, mis toimub siin ja seal, noh, et sorry, aga sellel on suvel on kaheksakümmend joodikut ennast täis kusnud, oksendanud pea väljaspool ja mitte keegi.
Ennelõunal.
Oli? Tehase.
Sellega on vist päris korraliku matsuga uudiskünnise ületanud püsti samal ajal kõrvale jätta. Võimalus ongi natukene. Tšeki täna nagu kohalikul omavalitsusel on aeg vahetada oma lehmad avada müüdlustes tuttav onupoeg joodikud, tule, oh, ei saa. Sealt mitte midagi, pole see.
Kõige aktiivsem linna väljendanud.
Enne ühesõnaga kunsti ära ei saa.
Ja ei mõelnud üldse, et seal midagi on tehtud, ei ole, et ma arvan, et seal võiks kasutada ära lihtsalt täitsa siuke ikka fenomen. Ja kuna mul on kolm aastat tagasi
Võtsin endale.
Nalja McCain elas relvaga. Politsei.
Õhtuti seal.
Jõe ääres on, eks? Et kuidas?
See polekski olemas.
Võeti üleüldse kaob kakskümmend, pole magavaid, tõusevad püsti, zombid liiguvad hoopis linnavalitsuse ette. Noh, siis avarii, nad saavad valgustuse ja nad on ikkagi midagi sellist. Hokit, ma liigun edasi, et ühesõnaga siis selline mõte, mis tekkis veel ka jällegi sellesama häkatoni mõju all. Kõndisin seal rannas, vaata kus on need kaks muna, millest üks on originaal ja teine koopiad ja mitte minna ise vaatama seda surge, seletas, et üks on, sa näed kohe ära, et üks on, üks on nii-öelda meistri tehtud ja teine on selline õpipoisi töö. Kui see munad on kaks muna seal, kui sa lähed, kui sa lähed, ühesõnaga seal supelusest ja lähete mudaravila vasakult mere äärde, siis seal on kaks muna, millest üks on meistrisööja, teine on teine, on koopia millegagi, surge seletas mulle, ma tean ju nii et ühesõnaga sealt tuli mul selline mõte, et kasutaks ära seda meie Eesti vabariigi sünnilinn. Nii, ja on olemas selline žanr nagu poliitiline looming. Et ühesõnaga, kell üks päeval sealsamas, kus on see rõdu, eks on ju, ongi kõigi poliitik, visionäär, ühesõnaga selline isamaaline kõne. Noh, üks teos, kolm isamaalist vihaga jah näiteks ja no vot ja teha niisugune kümme minutit, mis lõpeks iga kord hümniga. Kõik võivad kaasa laulda, mingi niukene, lihtsalt lühikene aktsioon, veerand, täpselt veerand tundi, et, et, et ei ole ka pikemate röövi aeglasse, võib-olla seal tahetakse muudimentaade vot niuke niukene värk, et seal võiksid olla poliitiliselt Pärnu poliitiliste erakondade, eks ole, visioon sellise jutuduo.
Et selline selline raam nagu, et ühesõnaga poliitiline looming. Ja lõpuks me ju eeldame me, mida me tahame, eks on ju poliitikud, me tahame ikkagi visiooni. Me tahame, kogu aeg, räägitakse, Pärnu pole visiooni ja siin pole põhjust rongilt maha astuda ja ja kõik muud niukseid juttudeks on need nüüd tahame kuuldes vahelise kindlasti tuleks. Ei, ma arvan, kõik ikka samasugune valimisel, aeg, kajastavaid ilukirjanduslik oskus on meie poliitväga.
No ütleme nii, et võib-olla see suvine aeg natukene raske, aga Mare Koit kui aegsasti nagu rääkida, sealt võiks nagu tulla midagi. Koondamised on mööduse riigikoguvõimsus on ees kaugele olles. Nii et see august on niisugune, nagu ei taha halvustada. Milleks meile vaja, seda ei viitsi, tulid, nad ei viitsi välja tulla. No kui Tiina siis tulevad, muud tulevad. Ma ei tea, teadlased, poeedid, kõik, kõik muu ega, ega ainult mitte poliitikud, aga sulelised, visionääri, usu, tuul, visionäärid, eks on seal üks selline. Toovad juurde jah, kas teabe jagamisel me juba jagama linnavalitsus kohtiga mind täna muide, puksiti ühest ekspertkogust välja, kuna, kuna looma olevat ma olevat poliitik. Muidugi läksin istusin-istusin esimeses reas.
Perfakas käiviga, nii okei, ja siis enne seda võiks olla siis niisugune akadeemia pärast ja enne seda olek võiks olla kui akadeemia, ütleme, üheteistkümnest üheni. Noh, siin on mitmeid, eksju, nüüd ma tean, et Külli ja Kennet tahaks teha mingit tantsupeoks sopi. Sünn ilmselt võiks teha ka mingit luule asja, kui tahad ja võib-olla ei taha teha, küsisin ja ja nad ei andnud. No okei, aga ma ei luba ja see lugu midagi ei noh, selge jah, et ühesõnaga nii edasi, siin on näiteks aitab kaaber, kas nüüd hakkas õpetama, muide kuuskümmend seitse aastat võttis aega kuuekümne seitsme aastase pausi järel on meil muusikakoolis uuesti vokaalõpetus üldse. No põhimõtteliselt pärast Taavi Taavi ühesõnaga välja löömist, eks on ju pärast seda on kuuskümmend seitse aastat on öelnud. Ja ta ei aita, võib-olla teeks midagi, noh, nii et selline seni värke, ma tean, et see Kennet ka tahtis oma mingite nende super Kolloideri progejatega, vähemalt siin on nagu asju, mida võiksid mõelda. Me võiksime, Sheraar papp muide, pöördus uuesti, muideks Sheraaviga te olete kohtunud. Debrantsemataks käis kaks tuhat kuus Tügi sellist, ta tegi siukse nagu kuidas öelda.
Kuidas te seda nimetakski, see oli selline, et no see oli nagu momentaalne kompositsioon või selliseni visuaalne kompositsioon, et seal ta no aga kohe aa see oli, see oli nagu kompoudinglist saund. Et see oligi selleta kirjutas ja Monika Mattiisen kohe mängis, noh, niukene. Niuke värk oli jah. Et Sheraar võiks oma oma naisega tulla, neil on seal oma programm ja, ja nii edasi, nad võiks üldse, me võiksime mingisugune Pärnu elektroonikute, noh äkki äkki saab selle Hansuga ikkagi edasi. Kirikus oli kõik tehnikad, oleme me üldse nagu kasutaks elektroonikat kirikus rohkem. Et läheks nagu selle projektiga edasi. See küll veidi rohkem seal peavoolu. Pafi koor on nüüd ka vähemusi, et kohvi joomine võib-olla järgmiseks suveks on neil juba piisav nagu kasvandik, et ka mingi siukse vähesel määral nagu nooruslikku särtsu ka, et võib-olla ka sinna siis. Absoluutselt noh, okei, ma lähen veel, ma lähen veel tagasi, tekkis üks mõte. Merlel tähendab teema oli nagu see, et kuidas me, kuidas me selle hariliku pärna mina kuulasin fikseerinud, ära harjub, ärgake. Tähendab, tekkis teine mõte raamaias. Vaata, pärnakas on niisugune. Aia tegi, tähendab ühesõnaga küsimusele innovatsioonis. Ja laste inimeste minnagi kuskile aeda ja kuskil nii inimene räägib ufod, päiksepaneelid, kus ühesõnaga kõik selline asi, mida ta nagu korraldanud uut innovatiivset omaenda kodus. Ja augusti alguses ju kõik õitseb kaasa, võib-olla lühend päris tore, sihuke kohvihommik, niukene, ühesõnaga kell üheksa raamaias. Kell üksteist akadeemia, kell kolmteist, kümme isamaa kõnet. Kell kolmteist, viisteist lõuna kell neliteist kaunite kunsti filosoofia seminar. Kell viisteist interdistsiplinaarse kompositsiooni töötuba kell seitseteist raam linnas, kell kaheksa kell kakskümmend kontsert ja kell kümme võiks olla padjaklubi. Kas seda kõike ei jõua nii? Vaat nüüd on küsimus, nüüd on see see raam on nüüd selline. Raam on nüüd selline, eks. Ja kümme päeva järjest.
Nüüd ühel nüüd algavad virinat, palun.
Mõned päevad siis nendest ei võiks ka olla need, kus nad selle raamist väljas andnud, siis nendele linnakodanik ei peaks sinna teha.
Või tähendab seda kaks korda rohkem inimesi.
Teevad seda hommikust.
Kirjadega olete raami ekraani lihtsalt ei ole. Siis kõik on praktilisi leiva abil on vägagi. Raam ei ole ravida väga. Lihtsalt küsimus on see, et, et see on sihuke maksimalistliku plaan, see on selline asi, oleks tore. Ore koomiksisari oli Max Reinhardt, kui te teate niisugune koomiksisari, et oli kakskümmend neli tundi Max Reinhardti teatris, nii et seal oli seal oli ainult kella kolmest öösel kella neljani korra lind laulis ainult, kus ei tohi midagi, muul ajal käis mingi treimine saagi, mille proovid.
Et see oli siuke karikatuur. Siion Swansis, tunden Jahimaks, Ranhad, teater ja korras.
Ei, ühesõnaga, see on loomulikult võimatu, kui, kui meil ei ole neid, neid inimesi selles mõttes, siis on meie ise seda ei saagi teha, et see peab olema selline. Noh, kuidas öelda, see on nagu balang. Et meie anname vabaduse teha, nagu te ütlesite, et pärnakas, kes tahab teha täpselt, niimoodi tulebki tuleb kaardistada ära, kes kõik teha tahavad, on kõik teretulnud. Aga et me ei tee samas vaata, ma hakkasin ka mõtlema myydee kontseptuaalset, augusti unetust, dünamiidi e sellist armast kogukonna. Ma ei tea, mida veel. Me ei tee sellist asja mitte mingil juhul, me ei võta augustiunetuse ära ühtegi tükki.
Sa võid selle teema.
Ei, ma mõtlen ikka vaata ühe nimega ja me ei võta üldse kelleltki midagi ära, vastupidi kavastikute. Jah. Me teame, me oleme, oleme pigem plastik kootides, oleme pigem sellised.
Vaat niisugune mõte lühidalt, et sa oled jumalale, ma mõtlen.
Nüüd võib mõelda ja nii edasi. Ja teatud mõttes on see muidugi natslik see, et, et on, tõstis päeva kavama, ühesugune, aga võib-olla sa lõpuks arved ära. Sa oled nagu zombi ja et see on nagu jah, seal Arbaid arva, raius siis kuivavad üheksa koma kolmkümmend päeva kümme ja meie eesmärk on, on voo Pärnu kolmsada kuuskümmend viis päeva, et loomulikult me seda kõike nüüd noh, see kõik loomulikult budistab laiali muul ajal, aga sihuke kümme võiks nagu tööd teha ka linnas enam ka. Minu meelest on Pärnus väga palju uusi
Aastaid Jaansoni raja sinna ei ole sellel aastal need esimesed kaks söögi ja selline Uusite jõkkisi ühe inimpõlve jooksul või kolmekümne aasta jooksul, mis seda riiki on olnud, et ega ei ole näiteks inimese jope siin kesklinnas elades metsale, et seal kõik on hävinud selle vidina ei noh, saad aru, võib-olla see ei olegi see hommiku kella üheksa ongi raamse raam leiva igas mängus väga vaja on koopas kaunis parasjagu toitu. Ja ütleme, ega see kella üheksane ongi, see kohtutakse lihtsalt leiva hakkas ja seal ongi niimoodi, ta näitab, ta näitab kõike, kuidas ta küpsetab, noh, saad aru, väärakenes jah, seal on kaks tüüpi, kes seda siis noh, korra kinos riiki olekski näidata. Kuidas on võimalik, et selline fenomen, kus sinus on millal seitsmekümne Hiinaga veidi pärast Tallinna selleks vaheaastat kümme. Ja seal on mul vaja ei no ei ole võib-olla vaja.
Võiks olla varju on igal juhul.
Moodsa linna tunnus, teistel on, sest ütleme, loovus, loovus ei ole midagi muud, kui see on ikkagi mingi raputamine seal, midagi uut, seal midagi. Selles mõttes see, kes igal pool vajavad tavaline igapäevane asi, vaata siin tehakse ära sealt. Eruce niimoodi.
Aga ma olen küsinud nendesamade kümne päeva hulgas, et kui on see üks programm, kas seal võiks olla ka nii-öelda valikuvariant inimesele, kes tahab nendel kümnel päeval osaleda, et teil on ka mingi alternatiiv?
Sa tahtsid jõuda nagu sina innovatiivseid inimesi, kes tõesti ookeanid lihtsalt normaalsed asjad Pärnus ära teinud, et neid kuidagi müstilist sealsamas leivasupiga vast kostunud ei no vaata, mis, ma mõtlen nagu seda. Esiteks see, et ta võiks olla rutiinne päevakava, aga just niimoodi, et kui keegi tõepoolest tahab see kümme päeva kõik asjad ära käia siis ta saab seda teha, mitte miski kattuks. Vaat see oleks nagu see, see loogikaskamine, see no see on jah, et kui mitte midagi kattuvus. Aga ütleme näiteks välismaal siis kasutades siukseid, mündi, ars trendid või siukseid kavalalt seal mingisugune kindel kellaaeg, kui sul mingisugune asi hakkab, kas inimesed teavad, et seal areneb ja võib-olla tõesti siis need, mis on Pärnu lina peal hakkama nagu kaardistama kohti lonkama kirjandus, Munamägi või mis need siis onlaga, et hakatagi mingi kohtadele väga andma. Et see natuke suve alguses saabki välja karmid, on asjad näiteks iga kolmapäev selles kohas, see erinevad on täpselt seesama asi, kogu aeg näidatakse, kõik saab tulla vaatama.
Et raamides on, ongi nagu asi on raamides ja raamidest väljas. Et ütleme, Endla teater teeb oma suvehooaja, aga mitte luks panen. Et ühesõnaga mitte kõik need päevad ei ole raamides, noh ütleme selles meie raamid kolmes, ütleme selles asjas, aga me võtame ühe etenduse, mis on nende kraamida siin, suveaare mul on ka üheksa kontserti, nendest kuus raamidest väljas, aga kolm tükki raamides. Ja nii edasi, et ongi niimoodi, et pritsekoht tiksub, eks marja paneb käima näiteks seal Tallinna väraval, millise transformatsiooni? Mingisuguse spirituaalse asjas on sul seal pidevalt olemas, aga ühel hetkel on raamides sedasama nagu peangi silmas, et, et selles mõttes jah. Et ühel hetkel on labased lask, pump, pump nagu suunatud ja see ongi nagu lõpuks niimoodi, et inimene lihtsalt võtab nii, mis me tema nagu kataloog, mis meil tänases on menüüs ja ta saab kõik need asjad niimoodi noh, kindla rütmi järgi käia. Ja samas on võimalus nagu elustada või kohti, mis on nagu võib-olla siis noh, ma ei tea, ilusad lubadused ka linnaruumis. Ta justkui nagu ei ole mõtet minna või kus ei ole mingi tuiksoon, kus inimesed räägiks näiteks võimaldades suurte anda nagu uusi uusi pookusi või seedri tammest. Mõtlesingi just, et inimene, kes tahab näiteks esimesest kümnendani veeta Pärnus, tema saab tegelikult selle laksu kätte, seal ei pruugi saada laksu kätte mingi suvalise lihtsalt, kes kõnnib ja umbes noh, et siin ei toimu mitte midagi, selles mõttes ei teeks sellist ühte Kapusnikud niimoodi ühel päeval nagu augus, tunnetad, et seal, kus on nagu miljon asja, ühel ajal seal tegelikult kuskile ei jõua. Et ta on vastupidi, fookus, fookus, fookus, fookus, igal pool on nagu mõttetööd, lihtsalt vahepeal liigud, see on tegelikult nendele osalejatele. Ma olin umbes analoogse näitusel, oli, kui Stockholmis on, veel elas, oli Kürttenis selline oli oligi selline Stocouseni festival, kus ei kõlanud ühtegi nooti, mitte üheltki teiselt heliloojate, see oli kümme päeva. Tuli range päevakava alusel alati. Karl Hans, kell kümme alustas oma oma, tal on üks niisugune kahele harfile lugu oligi vist mingid variatsioonid kakskümmend kaks koratsiooniate käsitles iga loeng umbes kaks variatsiooni. Ja siis läks edasi loengut, siis oli kontserte ühesõnaga sada kolmkümmend inimest, niimoodi kogunesid üle maailma kõik Stokkuseni fännid ja muud igasugused. Ja siis me vahepeal käisime lõunat söömas, igas pullid kujud, seal, mingit psühholoogid Ameerikast ja kõik, noh ühesõnaga niuke, mingi japs oli seal mingisugune sümbolist ja ühesõnaga, sihuke sihuke värk käis nagu. Sest see oleks päris äge.
Ja saad aru selline, et see on nagu pigem selline sissepoole suunatud, vaata kogu aeg tehakse neid üritusi nagu väljapoole. Et peab keegi anonüümne kuju, kes tulev augus tunneksime, tema peab saama elamuse. Noh sorry, tema saab elamuse, kui ta, kui ta nüüd natukenegi ei tee tänavafestival ja ma tahan seda. Ja tegelikult see, me ei täida seda linna tellija vaenlane. Kella loobuda seda jahmunult. Täpselt niimoodi ma ütlen, et see on süvenev, see ongi selline, et me tegelikult raputame iseennast, eelkõige sellega on see on äärmiselt ego, ego instide kokkutulek, nudistide ja egoismi, turism, turism ja niisugune sihuke mõtelnud. Et see kontseptsioon oleks nagu selge, et see natuke nagu, ütleme mis mõttes Pärnu nüüdismuusika päevad, aga suvises formaadis me tegelikult sellist ei paistnud kokkutulekut teemini, kas peale?
Selle nimel, et oleks
Äge, aga samas on ka selge, et inimesed nagu saksa sellel aktsendil väljund, kas raamid ei ole selge? Siin oli kool, mis minu meelest on raamid, on, on selles mõttes hea, et keegi ei saa nagu aru, mis, mis pagana värtsenda kraamis ütleme seal ei ole nagu mitte midagi. Et raamid ise ongi kerge. Praamid, tühjus, seal ei ole mitte midagi. See ei kaalu mitte, mida ma sain. Jah, inimene vajab raami. Jagoogilko jah, täpselt jah.
Ja neid punaseid on ka nüüd olemas, need kui need raamid on punased, siis on päris hea, et noh, selles mõttes et nendega ka kuidagi, ühesõnaga ma tahtsin tegelikult rääkida ka sellest kujundusest üldse. Et kas me peame seda kuidagi või kas meil on vaja mingit ühte tsentraalset kujundajat või, või on meil kamba peale nagu kuidas öelda. Me paneme siia püsti sellise ühe sellise mõttetornaado ja me tegelikult kujundamine seal ära. Ja mismoodi on.
Kas.
Ei osanud mitte, siin-seal on majasisene võimekusele täitsa sellel tasemel. Aga see põhjus on graafiline, mingi selline, no ütleme nii, et kujundada oleks vaja just vot seesama, mida, mingis mõttes nagu miks me saame linna, linnavalitsused preemiani linnaruumi. Vaat see on nagu vaja kujundada ja ütleme läbi ja ja võib-olla sihtides jäävamad väärtus on see, mis ma nagu justkui kujundus osa, vähemalt kujundus, mis me loome, võiks ju jääda. Ja sellest pole nagu sisu pile mingi märge kahjuks ju ütleme kinni või ütleme, ma räägin tegelikult rahast praegu, sest ühesõnaga siin peaks olema väga selgelt piir tõmmatud. Et me ei tegele sisuga. Tähendab, kui Pärnu loomeliit Zeroomi ei tegele sisuga rangelt, ei tegele sisuga suure häda korral võib-olla kuskilt niimoodi nurga alt, et noh, okei kui nii, nagu me sellel aastal juhtus, et lihtsalt pulka eraldada, lõpuks me niimoodi laua alt laua alt niimoodi noh, ühesõnaga said projektid nagu siis produktsiooni toetust natukene, aga, aga põhimõtteliselt see, see nii-öelda reeglina võiks käia, nii et nonii, muusika, sakraal on raam tühi, purk tühja purki tulevad. Tüübid oma oma nagu selles mõttes omal vastutusel ja.
Selleks tuleks luua kuidagi need raamid ikkagi.
Nojah, ei, loomulikult raha peale me oleme seal, istu loomeraamiga siis korraldada raamide täitmiseks. Just ei ole vaja konkursid ja kõige lihtsam on see, et kes ees, see mees lihtsalt burkse täis ja kogu lugu, et mulle ei meeldi konkursid üldse. Ma arvan, et kõige paremad tulemused on, on inimesi ja me anname teada ja ühesõnaga järjest droomid. Ühesõnaga, kes ees see mees niimoodi käitubki, mitte mingeid konkursi, noh, vaata siis juhtub nii nagu kogu aeg, mis läbi on selline, noh üle Eesti, eks ole, tehakse kuule lugemise võistlusi. Sa praegu sisened, kutsusime kedagi osalema, kaks diviise, kes lähevadki praegult, esimene Eestis. Seal, nii, täpselt. Nii see ongi. Kolmeline, korralik suvise, ajasime korralikult üüri kokku, on see õige eesti paari? Jah, ei noh, see käib siis. Vaata.
Vaata vaata, see, mida ma silmas pean, on tegelikult see, et ega ma ise ka kahestunud ja isegi kolmest tundma selle raamide projekti puhul, et ühest küljest ma jah, ma praegu nagu räägin seda üldkontseptsiooni, aga teiseks, kui ma tahan näiteks teha mingit projekti sealt suveaare, aga see on hoopis nagu ma nagu olen hoopis teine isik seal. Et need samamoodi oli nagu tulen selle selle projektiga sinna raami. Et nagu see seal nagu selle kahe asja lahutamine Need on kaks väga peale, ei anna veel abielus, mida sa lahutad siis lihtsalt ei ole.
Ma olin seal, ongi tiir või panna kuskile meedias üles nii-öelda need valdkonnad, mida me tahame nende kümne päeva jooksul näha, lihtsalt keegi, kes on nii-öelda sees mees on ju Facebookis jagad oma valdkonna ja hakkab sinna alla koondumine Facebookis, siis tegelikult on ja ütleme siis teevad siis
Et võib-olla me peaksime jah, selles mõttes olema ise aktiivsed Moose kandid on praegu kõike hõivatud ega meil selles mõttes ju kõiki kõiki kaasav ja ma arvan, nagu muusikapool on meil päris okei, ma kujutan ette, et me saame päris nagu. Sest kui meil läheb midagi üles, ei näeks Merle valdkond, Juhanoiad üsas. Sinna alla on kirjutatud-sugused inimesed, kes ongi nende aiad.
Põhjendustega soositakse sõdalasi, teatris soosib seda, sa töötad seda väljaspoole linna jaoks seda, et lihtsalt see on niivõrd kinni niivõrd kivim süsteerinud, kes seal olnud, eks ole. Seal, seal puudet on linaga, seda on väga vähe. Just sellel aastal. Mulle tundub, et see ei ole, see ei ole juhtumisi nii, et see ongi nagu ette nähtud. Juhanson üritus tõestas, et ei tasu muretseda töötu globaalsete infominekuks või ei täida siis välja, lähen teatrisse, siis naeris petsiooniline, nii et ma elan nüüd üks orkester oma kuu elavat kuskil. Ühesõnaga, mul on konkreetne küsimus, kas kõik siin ruumis viibivad, on valmis osalema selles interdistsiplinaarse kompositsiooni töötoosis, no mis tähendab lõpuks seda? Joobega ujumas käima ei.
Sa võid vaevalt maju lammutada, maju ehitada või mida tegelikult vaja.
Kuuskedega ei, no küll me leiame, kahetseb ära. Teate, teate, mismoodi. Ja kas te teate, mismoodi Sven Kivisildnik lavastas Mozarti Tiituse vahepeal, kes ehitas, ei? Teate teate, võib-olla see käis, kuna Sven ütles kohe, temal ei ole aega, proovi teha lavastajat, eks see ole.
Siis ühesõnaga, meil oli ainukene võimalus luua lavastus ette. Ja kuidas see käis, oli see, et kuna ooperid on väga täpselt, eks on partituuri järgi, seal on täpselt niimoodi noh, peab toimuma ja siis ma arvan, et meil on kogu see, sa võiksid ikkagi välja anda, et ühesõnaga sa oled huvitav. Et ühesõnaga, see ongi lavastus, mis on täpselt noodi pealt astu kolm sammu vasakule. Kui võtta see seal tegelikult oli niimoodi, et kogu jah, kõik olid täpselt seal, mingit möla ei olnud, kõik samasse lauladeks sellel alal kiitus Nina rahuldada. Nägime armeel Estonia lavastas välja, eks ole, seal siis.
Seal asjus.
Võimalusel siis ette kanda linna peal, eks ole, nagu juhised üles. Lõks variant jah, jah, jah, see on üks kontseptsioonid ja siis ongi, võib-olla aeg-ajalt on see näiteks ongi siis üks kaks näitlejad näiteks teevad siis selle nii-öelda siukse Kõrboga asjaga ja siis igal teisel hetkel on võimalik inimestel ise siis nagu kätt proovida. Jah, aga ma tahan öelda seda, et ega see ei olnud väike töö, Me istusime kaua ikka, ma arvan, see võis olla üks, viis-kuus päeva. Me istusime seal. Ja, ja siis seal oli kõik järjest seal kõik kõik olemas ja ja nii nagu vaja pärast nihkes ka. Ma arvan, et kuidas sa ütlesid õigesti, et et ma nagu tuima näoga lavastusi. Nonii. Ei, kusjuures see töö oli efektiivne, see on see, mis see ei olnud, mitte niimoodi, et lamasin, tuleb kohale, sügav seal kaks taks tundi kukalt ja ütleb. No kuule, astu kolm sammu vasakule. See oli juba priori astu kolm sammu vasakule, seal oli juba tehtud.
No sina, sina korrigeerida.
Ei, no selles mõttes see on võimalik, et kui sa, kui sa tahad ütelda, sa tahad ära käia, siis sa käid ära, no see ei ole, see ei ole mingi probleemi, aga ütleme, et see on nagu Fifa ütles Prantsusmaale, kui köhida tahab, siis köhib, lama. Tee mis tahad.
See oli veel see, et meil oli grupis, oli üks Soome metsas operandisteks. Kohe. Või siis lavastaja põrs köhida tahad siis köhisel lava? Esimene lainele ütlesid bussid ja siis ma sain aru mu kõrval vähemalt üks taoline püha.
Munas väljendusena karu.
Ühe siis ma saan aru, et vorstide lõhkemine Savisaar, kus tõesti vaadake turismi mainet pidid köhatused.
Minevikus sorisid köhid rahulikult kõndida uuringutele.
See ongi Pärnu inimestel vaja.
Räni julge õiged tahad siis köhib, tähendab, ei ole vaja karta kavand ja ühesõnaga, et kas on veel küsimusi?
Mida?
Sa mõtled, mille see on, see tähendab, et kogu see Ena tulebki leida, see tuli ükskord kokku saada, et siis on põhjust. Seina seal kirjutab selle paneb paika samuti iga päev peaproov ja meil oli näiteks, ma hakkan, nüüd on aeg teha selliseks rahvusspordiks. Kestus, teleka vaatamine, maraton ei suuda kauem vaadata. Seda, mis oli näosaadet, pannakse. Vaadake, silmad ei kasutata. Selliseid.
Teleka pulbitseb seda öösel teha pärast keskööd keskööst kuni kella üheksani hommikul.
Ja see oleks väga hea. Aga see ei liigu pidevalt, nii, kui teeb täitsa toreda võistlejana. Öö läbi keskööst kuni kuni kella üheksani hommikul väga hea. Kümme päeva kanaleid hästi suur.
Käitumine on selline, et sa käid niikaua kui sa käivicuse päevade kaupa, aga kakskümmend viis seda aega kuusel käia, riided vahetada, magada, ükskõik milline on kakskümmend minutit, laager on samamoodi kakskümmend, sa võid seal telekas ära käia. Poes, kui sa tahad juurde.
Ka teha ja siis nad jahist puhul saaks siis karkass tuleb süvemaandja telekapilliks.
Sa lõuga, teleka vaatleja näitleja nagu sportlastel oluline VC ettevalmistusaega nagu meil, okei, aga ei, võileivad kaasas. Eelmine hakkab juba seenioreid, värgid. Dollar liigub, enne hakkab, ebased. Vedas, dieedi valmistub, pesevad kõik lähemad ongi. Võetakse intervjuu võis suve alguses pere peale kokkuhoiuteenuse.
Iga kiirus on miinuspool punkti visanud. Kaamera kaamera võtab vabaks. Reaalajas farm.
Vajub siis käib.
Ei ole, siis tuleb Jaapaniga kõrgele.
Bambuskeppidega mingid siuksed Orsioonile tapma.
Trahvi üks võimalus kuidas seda tähelepanu saada?
Väikesed väikesed klipid, mis hakkavad tulema, siis vaadake isegi Svenska Coopi asju tegema ja suured laste keskel kuskile parki, suure korter. Köök, magamistuba, et see oleks nagu kodune kooli kodunaudingu nafta, ilma et sa peaksid kodus viibima. Tahab küll lekkarkassidele oled, võtame, ütlen, et punasest raamidest saab ehitada seda korterit, see on, see on võimalik ja see ei oleks üldse paha ju. Küllaltki ütleme ütleme nii, et see, see suure elutoa sektsioon tegelikult on ju selline üks teatud kultuuripositsioonidel need kultuuri peale need linn kui suur elutuba. Et sa oled nagu igale poole sa käid vahepeal ära, käid, noh, ütleme privaatselt, käid kuskil peldikus ära, aga tuled taga selle elutuppa. Et see ei oleks üldse paha mõte, rakman juurde, sinna kuskile võiks teha. Tegelikult sa oled nagu. Ja seal võiks olla näiteks kännu vana, viimane kord rääkisime kõik see juttu vestma, seal võib olla näiteks juttumist, lapsed, lapsed mängivad ja nüüd on just mingi mingi niuke värk.
Ja jälle Eestis. Kõike seda õnne endale Õnne, Õnne kolmteist, kõik kõik seeriad jooksevad ära. Ma ei ma tea. Kaua neid oleks ja Õnne kolmteist siis me ju ei teinud seda viissada midagi, ma, ma arvan veel kümnest päevast pähe tähendab seda plaani ära, kui me kohe sõjaväe kaheksasaja ja ja siis tuleb jätkata suvel ja seda ei ole. Kusjuures sponsori, seal mingi telejaam, eks?
Nendel on Savisaar maailma kuulsaks.
Kuulge, aga öelge, öelge see kujundaja nüüd ikkagi, kas te oskate öelda kedagi? Kas meil on seda vaja või meil ei ole, ikkagi oleks verd vaja, ühine mingisugune asi, no ma arvan, sulamisele lase rivis.
Võiks olla.
Pidevalt vajadusel ühendust ka juba ülikoolis, küll mingi praktikaprogrammiga, igast muude asjadega, et see võib vabalt olla järgmine aasta nüüdiskellelgi mingi projekt või lõputöö osa tööst, mis iganes. Et tuleb lihtsalt natuke igav. Mina olen alati seeme, see on siiditrükkimise ja seal enam-vähem ära teeb seal Eesti kõige suurem siiditrükkimise raam kunagi oletuslikest punane raam, jumal juba oleme orbiidile pääsenud. Näiteks hõivad näiteks on meil Hanson Jürgeni anna siis siis toodame ainult niisugune fännavus, ruum, juhatuse, nad ostavad su onu hästi nagu või noh, nagu kõrgkvaliteetseid, kangaid või noh, nagu riided, see on ka Montana originaaljakk tegelikult. Siin olevat ise disainitud siiditrükipeale ja see on väga ägedad, on see reljeefne, värb nagu sportriietel on siukene. Et, et see on jah, selline esimene, esimene maja toodab põhimõtteliselt sellega on sõjas lihtsalt nestoriga on, aga see on stiivi projekti joosta tahab teha siukseid täis noh, peaaegu inimpikkuses nagu pliita, aga seda saame nelja oma asjana. Seal oli tegelikult see, et noh, et see on korduvkasutatav ja alles hiljem saad jällegi nagu evolutsiooni peale katta, siis paned sedasama kilede siin ei ole ühtegi seda prindi, kile praegu haavad.
Sellega katavad kinni, nagu selle raami valgustatakse, läbib see, kus emulsioon peal sinna jääb nagu niisugune nagu kinnine beebi nii-öelda, aga seal, kus valgustuse läbi ei lähe, sealt jääb see nagu siis, kui kus Apilsuse värv pääseb läbi. Ehk siis, kui stiiliprojekt on lõppenud, siis sellega saab teha rindivi tapeetide.
Stiili on praegu ka või tähendab praegu Ekero lõigus, aga tegelikult on tarvilik asi tuhat kogu aeg. Ta ütles, et talle väga meeldib see, et ta saab olla nädal siin nädal seal on kas, kas ta läheb valudes? Ma ei tea, ma ei oska öelda praeguses argumendid, aga, aga ma ei, ma ei tea, kust edasi läheb. Testi tulemusi.
Aga jah, et, et ühesõnaga kompleksne custom Facebookis mai tea, laikimine näiteks ja väga tähtis asi, kes hoiab nagu noh, kuidagi saab vaatamata mõõta. Ei noh, see ei leidnud, need erinevused on ette heidetud, seda võiks edasi arenema, ma tegelikult tegin selle selle raamiga ta on, ta ongi kümnendast esimesest kümnenda augustini, ütleme aga ta on olemas praegu, et seda võib hakata nüüd mudima. Ja üks, üks asi
Kõige õelama kommentaare ja seal ma ei tea, siis nagu massipunktile palju kommentaarides Stiina siis see oleks päris hea ning alati hõlmanud neid kommentaare kirjutab ja oota, kas emakas asendit saab kommenteerida? Võsakas evendid saab kommenteerida.
Krundist seal ei ole midagi, midagi saada. Võiks palju sees on peaaegu kõiges.
Selles on nagu see kahevõistlus põhi ja joob, siis on kolmas osa nagunii põhjalikku uurimust.
Islamis arenemine, teleka vaatamine, joomine on kaks alam.
Kristlikus pärnakad teevad konkurssi
Harilik põrnikas. Autoga sõitma.
Sõltub muidugi noor, aga aeg-ajalt rallifänn või noh, olgu selleks siis auto, virvarri ühesõnaga enam-vähem on Pärnus olemas, kas mingisugune neli-viis, väga vaimukas ta huuli siukest umbes kuuekümnendatel, lihtsalt mingi mehega kes ratastega. Aga me ei tunne neid elamusi lihtsalt, aga jõle ägedalt tüüne nagu kuidagi noh, Ta on nii teistmoodi. Näha korraga üks süttis ala, võiks olla kultuuri vältimine. Proovi leida linnas marsruut, nii et sa ei näeks minagi skulptuur, kes kiiremini läbi võidab.
Valitsuses.
Telekast on õieti ikkagi soovitan. Ravinõudlus ja.
Vastikus.
Jälkus.
Välja siis autode iludusvõistlusest ikoon.
Kuulge, ma ei tea. Ei kaotanud iludusvõistlus, peab olema. Hinna kategooriates. Alttrassi, ameeriklase kategooria. Ja elektriautode.
Nojah, julgeo jah, sa oled julgem, see asi oleks ikka rahvale, kas saadaks annaks stardipaugu kümnele kannatanu, kes jõuab kiiremini Tallinna. Aga teate, mis üks mõte mul.
Üks üks mõte veel. Vot see oli see küsimus ka, et, et mis, mis põhjus nagu rongilt Maadoloto Pärnus suvel on ta suvepealinn. Ta võiks muul ajal olles yksi peas.
Libe tee ja Taavi Libe aga aga sellist toimimisel libestiga ja kui ta tegelikult hakkad mõtlema, et see on Eesti vabariigi sünnilinn, ta ongi selline koht, kus on kõik, kõik need asjad on sündinud. Jah, kõik sünnib ja kõik kaob siit minema.
Tegelikult eks.
Sellevõrra ja see on ka üleskutse natuke tõdele. Oleks luuletajaid.
Jajah nojah, sonis Ta on väga erinevate, aga seal on nagu täpselt kus see loomi sule, siis ta lööb haigla haigla pekada laiali, püssi süda ütles, et see on nagu selline õudne tabu välditakse, tegelikult on inimese loomulik osas. Et noh, see ongi nagu selline mingi seksi pea pöörlevad sööta, et ütleme, et see on üks täna, mis meie jaoks on ka mugav. Kus meil püstitus üldse lapseni oli, alguses oli see, et praegusel no mitte väga kaugeleulatuv identiteet ainult suvepõhine, ehk siis võib-olla oleks ka sellel mingite reforbatiivne väärtus, aga et et praegune kultuur, tsikud siga talvel kuulutavad välja siis selle nagu talvedamaatika joad suvise nagu läbi elada, mis pealinna siis talvel üks aasta võiks olla. Võib-olla siis ei pea. Järgmine aasta on alanud ja autode iludus, kuid.
Peale selle peale, kui, kui me läheme sinna, et see ikkagi palju poliitikud identiteedi muutmises nagu kaasa elada ja see oli niimoodi et see talve talvepealinna värk või mingisugune. Ja siis yks on selles mõttes hea, et vaata, see on, see on ikka niimoodi, et ta on nagu. Kuidas. Nagu pitsa, jah, see, kui ta on halb, seda täitsa. Nõia. Palun saa, sest nagu aru vaata, tahad seal arutelu, oli ka tore, eksole, mõtlesin sama modistide teema, tabu, kõik kuidagi nagu läksid keel või ühesõnaga käima, äkki muidu on sihuke igav insener sihuke, tekkis kohe hetkega, jah. Jaa.
Aga mitte päris, mitte päris paradiisiks, selline, alles jahtuv naiste meeste rannas, talve tohivad merega avastada ei, aga.
Suur.
No näiteks
Kallim hindamine ei noh, ütleme niimoodi. Rismiga muide, naljakas lugu, et kui sa küsid, tegelikult inimesed, aga kuskil muuli juures on see olemas ja ilmselt tegelikult ongi, see on nagu Salam sülaga nüüd afišeeriks paneks sildi välja nagu rannas naiste plaase, seal on kirjad juures, te võite kohata siin alast inimesi samamoodi. Sirt välja paradiis.
See on üks asi, mida jälle ei oska hinnata. Kui tuleb kuskilt teisest linnast või teisest riigist inimene tubao, siis on võimalik normaalselt päevilt.
Ma arvan, et see tuleb hoopis teistsugune inimene üldse. Noh, me käisime Mompeljee rannas, olime ja kõnnime, kõnnime randa ja ühtäkki vaatame, kas tütarlaps pisikene pidigi lapsel noh, ühesõnaga tema oli trikoos ja isa oli alasti, mängisid palli nagu Noora praegu mängib hinded isa oma lapsega, mängis palli seal jah. Sattusime nudistide randa sinna, et seal oligi. Käimine võiks olla see nagu normaalselt, nagu nõme. Mina näiteks ei tohiks seda koos ala ongi nagu, nagu selline selline mõistus, aga riided.
Nagu mingit nagu maitsega, kui nagu asjadest eriti lollid, tahtsin sõita seda ookeanist, viibida punkte, mida rohkem ja reeglina teinud ja üldse kõiki reegleid.
Ja see siilid stiili pandud andmeil üldse see punkt anne võiks olla kaod praegu ma palun teil kõigil liituda šamaani surma eelmäng käimas. Et ühesõnaga, see on selline, kus jah, see on üldrahvalik mäng praegu. Et ühesõnaga, see on ajaloost, et kui nii, kui sa näed midagi sellist, sa näed sellist autot, sa näed sellist teleka vahtijate riietatud inimesed kohe annad markerid ära selle selles mõttes, et ta saabki neid punkte selle kaudu.
Et see läheb kõik nii-öelda keskus arvutisse, arvuti töötleb seal väga kenasti ja tuleb välja valemi lõpuks number. Lotokuuli meil oli, tähendab, ma räägin sellest Somanis vaja, eelmäng.
Treener aastas ainult teleka vaatamine, ilusa autoga armastan raadiot, telerit, õllejoomis on küll. Tähendab seal noh, seal olid silmad lahti, siis ka karistame kümneta sellel õhtul välja selliseid auhindu mingitele suvalistele soolaga muidugi ei, ma arvan, et tegelikult see ei ole, meie ise ei anna vaid rahvas ise ja ta panebki selle kohe sinna kirja, nägi seda ja siis on noh. Ühesõnaga arvuti annab selle välja seda, et me jõua seda ise ju jälgida. Kui me oleme ise kuskil, teeme, valmistame ette mingi töötubasid, et sa oled nagu niuke. Noh, kõigil on võimalik hängida nii-öelda. Jah. Kogu aeg välja vaatavad seda puitu. Aga sa nutitelefoniks näiteks tänapäeval
Et näiteks ühesõnaga kõik tüübid, kes tahavad selles värgis osaleda, nad peavad endale QR koodi panema panema, kuskile näitama QR koodi ükstaskõik, mil moel on ta siis näiteks tehtud sellisena? Eks ole, kõik näitavalt QR koodi ja ongi niimoodi, et kui keegi näeb, et mul on näiteks riietus, ma lähen sinna juurde, sa pildistad ära, see võtab arvuti, võtab sisse. Sa oled nähtudes, aga sa oled tuvastatud. Sinu QR kood on saanud näiteks riietumisel mingisuguse punktid kümme punkti. Kunagine.
Ei, no arvuti teeb kokkuvõtte sel ajal seal. Ja veel, no ma mõtlen, et siin võib olla mitu kihti.
Seal seal on ka niimoodi, et kui sa sisened, sa näitan seda QR koodi, sest ühesõnaga peab olema teada, kes seda telekat vahivad seal? Jah, et arvuti, kogu seda asja analüüsiv arvuti, ükski inimene ei teadnud, mis seal, mis seal arvuti mälust selles serveris nii-öelda toimub ja pärast kujuneda trükib välja c QR kood võitis.
Et see ei olnud see. Nii, on.
Jah.
Ja toimub ainult jah, või, või maailma, nii et seal, kus inimesed juba on, et nad on väga head tellitavad. Rannas läheb lihtsalt suure rahvamassijäätmed tegema, et natuke seletada juurde natukese meie asi oli, aga, aga see on ikkagi kokkuvõttes oli, oli veidi raskepärane, see, see oli ma kõiki neid helitehnikat ja me peame nagu mõtlema, et kui me oleme ikkagi väljas mingisuguse rist see peaks olema nagu tehnilisi, selline võimalus ja vajadus ei ole vaja tüseduse merele. Mis iganes seal kyll, kui hammas on alati mingi tuum. Aga meil oli see provintsi. Tegelikult meil oligi see probleem ja tegelikult see oli päris suur kulu ja kõik nii edasi, et aga noh, meil on, siin on nagu optimeerimise koht isenesest, et oleks olemas küll pealuule oli see aasta. Muinastulede tehniline popaaluvad ei toimi tegelikult ütleme helisüsteem kaks korralikku kõlarit, basskõlarid, pluss mingi veok, mille peale pannud kogukulu. Sada viiskümmend. Nojah, see oli niimoodi ja tegelikult ongi see, et nad on mingi sedasama autot, ma saan innov küsida, teie olete tonget, saab saabuda platsi zootehnik üleval autos, võib-olla isegi auto peatsuta, elektrik vaata inverteriga. Sulle pole vaja genekat ega midagi. Needsamad mööda linna ringi sõites võib veel professor kastis toimuvale, vahepeal hüppab magasi, vaat see oleks muidugi sihuke liikuv möla, möla, kõvendus jaam. Jah, sihuke sihuke peaks olema, jah. Sa oled, meil on, tegelikult on niimoodi, et see aasta on juba jõudnud kogu seda Sabrendid seda asja nagu aega ja tegelikult kas seal, mis mõte on võib-olla mingi kas see on kellelegi sarindid kellegi käest see mootor ja siin jälle sõbralikult ja rahvatants on, meil on lihtsalt niisugune firma auto nii-öelda nädalavahetuse valdavalt seisab veel olnud, siis saab seda kasutada täpselt sihuke siukse. Oota, kas kõlariga vana, niisugune valu, änts mersu, aga mis on see kaldunud kandilisega kandmise käia, aga see kõlarisüsteem on seal sees ja see ei pea otsima alised laenude mootonist. Londonis on oma mees, Raimo on seal ja, ja küllaltki soodsa hinnaga.
Sest seal on nüüd üles, et ma ei tea, täpselt, tuleb alati olnud väga detailselt räägib järgmine aasta võib natuke nagu kurvaks, sellepärast tegelikult on see, et all ja Tajev poisid Kadalikus. Nii et ma arvan, et seal on liiga värske küsida, kuidas projekte tuleb tegema või mitte, aga tegelikult on see päris korraga ja lisas, et noh, lihtsalt koguse mingi värk provintsi suuremat osa ajada ei viitsinud linnavalitsusel endal kopikate eest linasillale kultuuri korraldada. No nad on tegelikult ennegi Tallinnas elanud, tagasi tulnud, et see sageli ei ole, see ei ole, mingi pole, ma arvan, et projektid tulevad, tulevad, teevad, aga, aga tegelikult on päris koledad kaotusega. Muidugi siis ma arvan, et järgmine surija nõuse valge kui ka meedias raskustes järgus no katsume hakkama saada.
Kuidas linnaga kooskõlastamine siiani olnud?
Kontoreid on linnaga tuleb teha, kui tahad olla väljas, siis olnute avaliku ürituse korraldamise luba.
On meil ei ole meil mingeid erinevaid alasid.
Me ei olegi väljas olnud, me ei olegi väljas olnud võtta väga sellega küll meil on olnud ka, oleme suuremas raamis tegelikult oleks ka hea mad Johanna, et praegu ei ole siin, aga äkki äkki ta viitsib mingit voolki veel korraldada võib-olla keegi teeb veel suurema raami. Oota, ma mõtlen ikkagi praegu seda, et kuna noh, mina ütleks kohe, et mina isiklikult tänavafestivali tegelikult korraldada ei taha või selliste rahvale suunatud mingit sotsiaalset projekti
No ja seda võiks selles selles võib-olla mingi kunstiga.
Sealhulgas siin ruumides võiks mingit töötoad olla.
Ruumis oli üldse nagu ka küll küsimus, et noh, ma tahaks tegelikult korra läbirääkimisi pidada selle vana hooliga, et võib-olla seal seal õue peal võiks ikkagi teha mingisugusega lõpusõu, aga, aga kui palju ja ma ei tea, kui palju külje Kennet tahavad? Mina olen ka.
Jah.
No võib-olla ka siin üldse olla, ega see on ka variant, jah. Veljed ise ja kõik, mis mõtted, mis seonduvad sellel kunagi igal juhul teretulnud, et ja samas on lause, et kui, kui see kese läheb kuskil kaugemal, ei ole veel selle aastaga midagi, ka meie idee on ikkagi elu ela, elavdada kogukonna kultuuri, aga see on lihtsalt üks füüsime pidev. Aga siin on jälle see jama, et, et ei ole ju hoteid truu, mis, mis see ülemine saal, mis, mis plaan teil sellega on ikkagi need? Sajad, millega, et seal seal on nagu põrandat, okei, et seal saab kuidagi tantsupeoks up'iga teha.
Seda uudist asjaga ma kuskile laste ja nii edasi. Aga seal on praegu hetkel ühel hetkel loeb seda ühtelugu, nelikümmend neli tuhat inimest saavad järjekorras järgmised nelja tunni ajalooline või tunni ajaga. Laulupidu.
Siis oli selle asjaoluga valgusfestival tegelikult, mis näitas, et inimesed, kes teatris käinud, kes kontserdil ei käinud, see üritus on tasuta, siis need kõik on seal ja tuleksid.
Aga muidu hoia lehmale nendest kohtadest.
Ühe üks minu lugu võtab Eesti neljast üheksa kümme kuni neliteist protsenti yx lugu. Kõrval postiga, päev õhkame, teie kõik asjad, üks lugu, väga tõhus, üheksa protsenti.
Progressiivne asjad müüsin performance ja elab Li. Pakkureida panna kohale veebruari pataljonis läbi e-ained, mida tänaval näidata, mingeid mõttetuid videosid, aga säärane, mida, kas esimesena?
Kinnitamaks sinu ideed lihtsad asjad lükata lihtsalt lõbus, kui sa teed selle suure lõkke, siis sa võid seal tee mida iganes, Slovakkiasse, paremini kui mingi pidev lund, mida on tehtud, ma ei tea, miks tihtipeale ei saa ajaga, mis inimestega oli kunagi linastuva rannas rannas lõke kustunud, kui see õue peal siin juba rahvast täis loop püssi voorusi põle.
Et, et igal juhul on olemas vestlust, alliga, midagi peab olema aastaid juba. Kuidas saavutada see tasand, kus sa nagu oled inimesele nagu saab nagu sihuke apetiitne, aga samas ise end nagu maha ilusas esimeses postis, tema on terve hulk, USA on väga huvitatud, et mul oli üks aasta akust keset korraga kogemusi. Salongi oledki keebeeemmyy väntama, seal sai palju mingite ümmarguste suhtelappidega sisse ülbersonadis ja hakkasid mingid kimbutama. Siis tegelikult rahvas kogunes kõikumisi seinaga selja taha kobaras. Ja mängis alles ühel hetkel mingi mingi väikse lapse peale.
Valmistusime vanas.
Vastavalt millise tšakrad selle Saaremaale, kus Polari
Ühist uinakule, aga siin selja taga kõik tegelikult päris.
Selliseid seeni alla jää küsivaata jah, kuidas ikkagi. Riigikogu vihma on mingid hetked, kus on ka, see oli tegelikult vaja mina seda väga. Ja ütleme ausalt, ma pidin seal ikka päris raju bussi. Ei ole see, mida iga päev kuulavad ja, ja mingi lapsega.
Plaate, kus ta kunagi kujundatakse, puljongiplaat. Umbes samal ajal tuleb tegelikult jahisto poolonen, Olavi Kõrre trummid, stiivad sotsiga, soli lahe tantsi. Ei kuulata, saab, salongis on võib-olla seesama kõik, et tuleb teha kasvõi see Pelekavatel võistluse siia juurde.
Põrsa lihtsalt saab seda ükskõik täpselt, mida teha, seal oli Kreekas näidata näiteks. Aga me võiksimegi tehase kella kümnel ma praegu mõtlen raamide, selle, et ühesõnaga ongi rakkerisi hakkab kell kümme peale, seal on mingisugune selline teatud mõttes siis nagu käimatõmbamise programm ja pärast seda see seltskond võib ööseks jääda sinna telekat vaatama, ongi võistlus kestab. Kes esimesena kukub, pärast eks on, peavad pärased countoriga lugema, mingisugused andmed lähevad kuidagi mingisse sellesse, sellesse lugejasse. Üks asi, mida ma ei teadnud, floora, kriidipoolikul pill või on niisugune, siis kava koos selle BBC rahvusliku orkestriga seal high ikka just ka ei suuda, orkester, excuse võtab üksipulgi lahti nagu orkestri olemuse, mis pill, mida teemiades toob näiteid, näiteks? Ma ei tea, kuidas, kuidas näiteks oboe mängitud enamus mingisuguseid kuradima hiilimist see filmides näinud kuidas mingi kuradi ongi metsaarvega mänginud hallide vaibale ja see oli supernaljakas ja samas päevaku tohutult harivaid võib-olla teleka vaatamisega, seda näiteks männimise soundtrack'i sinna kõige ongi näiteks Õnne kolmteist melodramaatilise muusikaga, nagu jääb.
Ja kuidas seda asja korra Idea vääritusest, ega ega me tegelikult võime ka, võime ka ju kõik lahkuda ja igas igas suunas. Hommikul.
Meil on omal valimisi, mina ei ole kindlaid tulemusi välja. Kutsume Linnamäe. Venemaal ei olnud mingeid mänge või mitte, see plaan, lase kaugel vapressina koerte varjupaiga tagasi, aga nagu kuivem ja seal umbes võib-olla nelikümmend viis ööd, siis et see ei ole.
Seal rabajärve sa lähed sinna, kus sa ei saa kohe ja kell üksteist alles ära tõime, aga reeglina vaid ka vaatama. Et ma ei tea, kui kaugele seal üldse saab minna radu seal ei ole. Sumpa.
Publikuga.
Torm halvas ka koorilaul ja siis kohvikutest. Peebo, lisades rivaal lisamiseks vaevata.
Siis ühesõnaga Facebooki, mõtleme edasi. See planeerimisleht on olemas, et pange sinna mõtteid, aega veidi fossiila. Müüa ruumi vaata, toolid jäävad IRL lasteaiapäev oli aga kui ka neile välja mõelda mingisuguse maailma koha, sest nad ei tohi tegelikult rebivad laule. Tule, tule.