Pärnu Wiki
Advertisement


L 10.3.2018 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
T 13.3.2018 kell 19.00 Tallinna metodisti kirik

Eesti Vabariik 100 - Klaveriduo KeAmo 10

Heino Eller (1887-1970) / Merike Poom

Kodumaine viis (1918)

Rudolf Tobias (1873-1918) Rondo neljale käele (1891/1892)

Eugen Kapp (1908-1996) Ballett Kalevipoeg (1947)

Karjaste tants      
Romanss
Kuutants
Mõõkade tagumine

Arvo Pärt (1935) Pari intervallo (1976/2008)

Urmas Sisask (1960)

Spiraalne sümfoonia op. 68 (2000)
I Põimitud spiraalid
II Tarduvad topeltspiraalid
III Magav kaunitar. Rahutud spiraalid

Rein Rannap (1953)

Oli kord ... (2011)
Tantsib klaveril (2011)

Klaveriduo KeAmo: Farištamo Eller ja Merike Poom


Aastal 1918 kirjutas Heino Eller pala Kodumaine viis. Selle teose leidis Elleri käsikirjade hulgast 1950ndate alguses tema õpilane Heljo Sepp. Nüüd, täpselt sada aastat hiljem, on see üks eesti tuntumaid lugusid. Heino Ellerit võib lugeda eesti sümfoonilise ja kammermuusika üheks rajajaks. Oma teadmisi on ta edasi andnud õpilastele nii Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kui Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Tema õpilaste hulka kuulusid näiteks Arvo Pärt, Lepo Sumera, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Eduard Tubin.

Rudolf Tobiasel on oluline roll eesti professionaalse muusika rajajana. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, paistis tema teoste tase silma mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvaheliselt. Ta on kirjutanud Eesti esimesed puhtalt instrumentaalteosed, sealhulgas sümfoonilise avamängu Julius Caesar ja oratooriumi Joonase lähetamine. Kontserdil kõlav Rondo on kirjutatud nooruspõlves Tallinna Nikolai Gümnaasiumis õppimise ajal.

Eugen Kapp on kirjutanud ka palju lavamuusikat - oopereid, ballette, lasteoopereid. Tema suurteks eeskujudeks olid Mart Saar ja Heino Eller. Kapi loomingut iseloomustavad tihe side eesti rahvamuusikaga, meloodiline ja siiras väljenduslaad, lüürilised, eepilised ja heroilised kujundid ning kompositsioonitehniline meisterlikkus. Tema muusika üks olulisemaid jooni on ka erakordne tantsulisus. Tantsulisus väljendub ka Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepose Kalevipoeg ainetel kirjutatud samanimelises balletis. Kalevipoeg on Eduard Tubina balleti Kratt (1940) kõrval üks olulisemaid eesti ballette.

Aastatel 2012–2017 on klassikalise muusika andmebaas Bachtrack nimetanud Arvo Pärti maailma enim mängitud elavaks heliloojaks. Pärt õppis Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Ellerit on ta pidanud oma olulisimaks õpetajaks. Peale loomingulist kriisi aastatel 1986-1976 jõudis ta isikupärase nn tintinnabuli-stiilini ja hakkas muusikat kirjutama põhiliselt usulistel eesmärkidel. Pari intervallo (võrdne intervall) on kirjutatud helilooja sõbra mälestuseks. Teos on meenutus koraaliprelüüdist, mida võib tutvustada reaga Pauluse kirjast Roomlastele 14.8 “Kui me elame, elame me Jumalale, ja kui me sureme, sureme me Jumalale.”

Peale astronoomia on Urmas Sisaskit mõjutanud huvi šamanistlike kultuuride ja eesti regilaulu vastu. Tema tähistaevaga seotud loomingu algimpulssideks on inspiratsioon, sünnib vaatluste teel saadud elamuste ja astronoomiliste teadmiste koosmõjus ning kosmiliste objektide liikumise matemaatiline seostamine teatud helikõrgustega, milleni Sisask jõudis juba 1987. aastal. Spiraalse sümfoonia kohta on Urmas Sisask öelnud: „Valdav osa ainest universumis on koondunud galaktikatesse. Needki on enamasti koondunud suurematesse või väiksematesse rühmadesse. Nii on kogu universum hästi korrastatud evolutsioneeruv süsteem. Sadadest miljarditest tähtedest koosnevad galaktikad erinevad teineteisest nagu linnad. Ometi on olemas strukturaalne sarnasus. Nii leiame tähistaevas spiraalseid, varbspiraalseid, elliptilisi, läätsekujulisi, aga ka korrapäratuid galaktikaid."

Rein Rannap tunnistab, et piir kerge ja tõsise muusika vahel tema jaoks puudub: “Vähemalt seda võin küll rahulolevalt öelda, et muusika-siseselt olen nii rollipiiridest (looja, esitaja, improvisaator) kui ka žanripiiridest (mis iganes nad siis kellegi jaoks parasjagu ka pole) alati suutnud lõdvalt üle astuda, neid sageli isegi mitte märgates. Minu jaoks on kogu muusika olemuslikult ühtne.” Täna kõlavad palad on Rannap kirjutanud kontserttuuri jaoks koos Mihkel Mattieseniga.

Klaveriduo KeAmo, koosseisus Merike Poom ja Farištamo Eller, mängivad koos aastast 2008, õppides koos ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Duo esimene avalik esinemine toimus aastal 2009. Sellest alates on KeAmo järjepidevalt esinenud erinevate kavadega nii Eestis kui ka välismaal (näiteks Hispaanias, Ungaris, Poolas ja Saksamaal). Esinetud on ka näiteks Sügisfestivalil, Heino Elleri kaasaegse muusika festivalil Tartus, kammermuusikafestivalil Mõisamängud, kontserdisarjades Musica Sacra ja Lossimuusika. Koos on nad osalenmud ka Marko Martini, Jerzy Maciejewski, Gunta Sproge, Crescendo Summer Institute (Ungari) ning klaveriduo Volker ja Hans-Peter Stenzeli meistrikursustel Rund ums Klavier Saksamaal. Läbi aastate on duo juhendajaks olnud Nata-Ly Sakkos. 2010. aastal saavutas duo Itaalias rahvusvahelisel konkursil Rome kolmanda koha.

Advertisement