FO.R.E.ST

FO.R.E.ST
Forum For Radical Ecology Studies

Allikas: http://forest-forest.org/

MIS?

"[…] Me olime pilv, rahvahulk, mets, kool ilma direktorita."

Marisol de la Cadena ja Mario Blaser kirjeldavad seminari, mis eelnes nende raamatule „A World of Many Worlds” (“Paljude maailmade maailm”).

FO.R.E.ST on väljaspool haridustööstuse kompleksi toimuv koos õppimise eksperiment, millesse püütakse liita enemat kui inimene.

FO.R.E.ST soovib meie igaühe tahet tunnustades laiendada aktiivsuse viise, kuidas sekkuda maailma ning ergutada ümberkujundusi, mis põhinevad protsessuaalsel ümbertöötlemisel, ümbermõtestamisel ja ümberkonfigureerimisel.

FO.R.E.ST soovib kujundada olukordi ja elusolemist, milles meil kõigil on jagada teadmisi - nagu metsas: dünaamilises, pidevalt muutuvas, üksteisest sõltuvas koosluses. Mets on kollektiivne kehand, mis koosneb paljudest elusolenditest; mets on kui vandenõu, milles igal kehal on oma erilised kogemused, olemise ja teadmise viisid, suhete alamhulgad, vajadused ja meetodid nende avaldamiseks. Nagu mets: on ka FO.R.E.ST sümpoieetiline, ta tekib ja püsib elus tänu paljudele vandenõulastele.

Selles ei ole õppejõude, üliõpilasi või teenindavat personali. Selle asemel juhivad õppimist ja praktikat vandenõulased, kes kogunevad 6 nädalaks (üheks hooajaks), et koos õppida, töötada ja elada ühes maailmas. Praktikute, teoreetikute ja aktivistidena on selle koosluse osaks ka kaasvandenõulased ja kaasosalised, kes liituvad hooaegadega lühemaks perioodiks. Nad kutsuvad sukelduma sügavamale ja stimuleerivad eksperimenteerimist.

Idee on kollektiivselt toota teadmisi, teadmiste abil muutuda - ja ka mitteõppida – st mitte järgida kaanoneid, edastada fakte ja asjatundlikkust.

FO.R.E.ST esindab ökoloogilist vaatenurka, milles „looduslik maailm” või „keskkond” on lahutamatult põimunud ühiskonna erinevate valdkondade - geo/poliitika, teaduse, tehnoloogia, majanduse, õiguse, kultuuri jne. ning nende organisatsiooniliste struktuuridega Lähtekohaks on väide, et looduses on poliitika ja poliitikas loodus.

Et muutuda radikaalselt, tuleb vaadelda probleemi juuri, mis viitavad teadmise ja seostamise viisidele, mis põhinevad teiseks muutmisel, domineerimisel ja ärakasutamisel ning mis ei suuda kahjustatud planeeti uuesti luua. Ökoloogilistele küsimustele lähenedes peame oma tegevuse uuesti läbi mõtlema, alustades küsimustest, kuidas me tunneme ja suhtleme ning kuidas me maailmu loome. „Ökoloogiline mõtlemine” (parema sõna puudumisel) annab teada, kuidas me suhtleme institutsioonide ja kogukondadega, millega me oleme seotud - olgu nendeks siis perekond, suguvõda, töö, haridus, teadus, majandus, riik vms.

Üheskoos elamine uuriva kogukonnana, mis on ümbritsetud elavast maailmast ja suhtleb sellega, kujutab enesest erilist ökoloogiat, mis koondab erinevaid taas-/tootmise tegureid: sotsiaalseid, keskkonnaalaseid, valdkondlikke, pedagoogilisi ja professionaalseid. Sellisena pakub FO.R.E.ST igapäevaselt rikast olustikku, milles esitada küsimusi ja kujundada ümber viise, kuidas me teadmisi saame, kuidas me neid kehastame, kuidas me maailmas osaleme ning milliseid reaalsusi me toodame ja taastoodame.

KUIDAS?

Igal hooajal kutsutakse lühikesteks (3-6 päevasteks) sekkumisteks igal teisel nädalal kaasvandenõulasi. Kaasvandenõulased on inimesed, kes on oma praktikas ja uuringutes sukeldunud sügavale teatud teadmiste valdkonda ja/või valdkondade ristumiskohta. Lisaks osalevad igal FO.R.E.ST-I hooajal pikema aja kaasosalised. Need on inimesed, kes tegelevad varasemate ja/või käimasolevate kollektiivsete teadmiste tootmise olukordadega MASSIAs ja/või muudes kooslustes. Kaasosalised elavad hooaja MASSIAs, töötavad oma projektide kallal ning osalevad ka FO.R.E.ST-i vandenõus, ühises pookimises ja tolmeldamises.

Selle esialgse ülesehitusega püüab FO.R.E.ST kasvatada pehmet ja dünaamilist struktuuri, pidades hoolikalt läbirääkimisi raskuste üle, mis kaasnevad nii struktuuride puudumise kui ka olemasoluga ning sellega, mis kasvab aja jooksul välja esile kerkivatest soovidest ja tunnetest; nagu seenevõrgustik kasvab seal, kus see on igal hetkel kõige mõttekam, muutes strateegiat vastavalt muutuvatele vajadustele ja soovidele.

Selles vaimus FO.R.E.ST-il puudub õppekava. Vandenõulased, kaasvandenõulased ja kaasosalised ning praktika, teadmised, uudishimu ja asjakohasus ise toovad esile ruumilise maastiku, mis annab näpunäiteid selle kohta, milliseid teid mööda edasi liikuda ja milliseid meetodeid kasutada ning mis on iga hooaja ainukordsuseks.

Esimesel 1–2 hooajal pakuvad kaasvandenõulased tekstide kogumit, mis põhineb uuringute jaoks asjakohastel kaardistustel. Siiski on see vaid esimene žest, mis julgustab vandenõulasi asja üle võtma ja ise uuringuid korraldama, sealhulgas kaasvandenõulasi kutsuma ja selleks rahalisi vahendeid eraldama, mis sisaldab võimalust muuta nii vandenõulaste kui ka kaasvandenõulaste koosseisu, et luua täielik horisontaalsus ja võimalusel ka kulusid vähendada.

Kollektiivne õppimisolukord ei nõua vandenõulastelt teaduslike uuringute temaatilist või ajalikku vastavusse viimist (puudub monokultuur). Vandenõulasi kutsutakse üles keskenduma neile kõige olulisematele valdkondadele ning tegema koostööd seal, kus on soovi ja vastukaja. Ühise õppimise idee jaoks on oluline jagada olemasolevaid ja loodud teadmisi üksteisega, et need saaksid kasvada kaugemale iga üksiku inimese silmaringist - ning kasvatada midagi ühist jagamiseks, olles samas iga inimese elu jaoks asjakohased.

FO.R.E.ST soov on kasvatada koos pedagoogikat, mis ulatub kaugemale kui 6 nädalat hooajal ja üle FO.R.E.STi; suutma kollektiivselt midagi kasvatada (tööriistad, praktikad, küsimused, objektiivid, foorumid jne), mida iga vandenõulane või kaasvandenõulane saab endaga seotud kogukondadesse ja institutsioonidesse kaasa võtta ning põhjustada sellega nende ümber kujundamist; kasvatada võrgustikke, mida mööda need teadmised, praktikad, tööriistad jne saavad liikuda ja levida ning mille kaudu vandenõulased saavad üksteist toetada. Tekib mittekohalik mets.

MILLISED TEADMISED?

Selleks et sukelduda sotsiaal-ökoloogiliste probleemide läbipõimunud segadikku, pakub FO.R.E.ST välja distsiplinaarsusevastaseid meetodeid ning hägustab teaduslikke, praktikapõhiseid ja spekulatiivseid lähenemisviise. Seente vaatlemine ja korjamine võiks juhtida meid uurima teaduse seotust kolonialismi, rassismi ja heteropatriarhaadiga; ökofeministlik analüüs võiks sobida toidu kasvatamise ja aia eest hoolitsemisega; uus materialism võiks pakkuda infot muldade hooldamiseks; retked rabas võiks keele tähenduste abil ajendada poliitilist tegevust; ravimtaimedelt õppimine võib viia epistemoloogilise kriminalistikani jne. Klassiruum laieneb metsa, rappa, randa, õhku jne.

Tahame õppida, tajuda ja mõtestada, kontekstualiseerida, kaardistada, keerustada, dekonstrueerida, süveneda, läheneda ja mängida:

Mõistetega (ning nende ajaloo ja terminitega), mis eksisteerivad looduse segastes valdkondades, ökoloogias, keskkonnas, maastikul, kliimas, antropotseenis, posthumaanses, enam kui inimlikus, jätkusuutlikkuses, gaias, rohelises jne.

Ideede ajaloo ja paiknemised ning maailma kontseptualiseerimise ja suhtega maailma

Praktikaga, mis väljendab neid maailma kontseptualiseerimisi ja suhteid maailmaga

Seostega kolonialismi ja sotsiaalkeskkondliku võitluse vahel ning dekolonialistlike, veidrate, öko-/feministlike teadlaste ja aktivistide sõnastatud ümberkujundamised ning nende kriitika domineerivate (koloonia-, patriarhaalsete, humanistlike, antropotsentriliste, neoliberaalsete, rassistlike, seksistlike, heteronormatiivsete, võimekate) vormide kohta suhtelisusest

Õppimisega looduses koos põllumeeste, metsameeste, aednike, jahimeeste, ökoloogide, mükoloogidega jne.

Tööriistade ja foorumite loomisega transformatiivseks tegevuseks, diskursuseks ja praktikaks ning nende jagamine kogukondadega väljaspool FO.R.E.ST

Me ei taha kehtestada ootusi tulemustele, kuid toetame mis tahes vormis jagamist, et saaksime järgnevate hooaegadega ühendust võtta ja jagada ka väljaspool FO.R.E.STi , mõeldamatu/mõtlematu ...)

KUS?

Uuring toimub kunstniku, aktivisti ja teadusresidentuuris MASSIA , kus FO.R.E.ST Conspirators elab koos võimalusega harjutada, harjutada ja genereerida teadmisi. MASSIA asub endises põhikoolis Massiaru külas Eestis, Läti piiri ja Läänemere, naabruses asuvate metsade, põllumaade, looduskaitsealade, rabade ja rannikualade lähedal. Uuringus on segadus saidiga.

Kohast mulje saamiseks külastage palun www.massia.ee .

Nii MASSIA kui ka FO.R.E.ST põhinevad enesekorraldusel ja soovil saada ruumi väljaspool institutsionaalseid turge.

KELLEGA?

FO.R.E.ST julgustab mitmekesist vandenõulaste kogukonda, väärtustades perspektiivide ja kogemuste paljusust. Kutsume* igas vanuses, ametist, taustast, teadmiste sügavusest või fookusvaldkondadest osalemist vandenõulasi .

Esimesel hooajal, 25. septembril 2021-6 . novembril 2021 , tahame alustada umbes 10-12 vandenõulase, 5 kaaskaaslase ja 2 täideviijaga .

Kaaskonspiraatoriteks tulevad 3-6 päeva iga, veeta keskendunud aega FO.R.E.ST ja kaasas sügav sukeldub konkreetsetel teemadel. Kaasvandenõustajad on praktikud, teadlased, aktivistid, kellel on põhjalikud teadmised konkreetsest valdkonnast ja/või FO.R.E.STi jaoks oluliste teadmiste ristumiskohtadest.

Komplotteerijad on praktikud, teadlased, aktivistid, kes tegelevad varasemate ja/või käimasolevate kollektiivsete teadmiste tootmise olukordadega MASSIA -s ja muudes kontekstides. Nad teevad koostööd FO.R.E.STiga pikema aja jooksul, arendavad koos ruumi iseorganiseeritud kollektiivseks uurimiseks ja katsetamiseks ning töötavad ka oma projektide kallal.

Kaasvandenõustajad sügishooajal 2021 (kaasvandenõu kuupäevade järjekorras)

Arjuna Neuman

Arjuna Neuman on Berliinis/Londonis asuv multimeedia kunstnik. Ta töötab essee vormiga kui olemuslikult tulevikku suunatud ja eksperimentaalse režiimiga, mis nihkub kehalise, haptilise ja afektiivse vahel geopoliitilisele, planeedilisele ja kosmoloogilisele. Tema hiljutised teosed mõtlevad ümber meie planeedisuhteid, jälgides kindluse vägivalda Lääne-Euroopa teadmistes ja lineaarses ajas, seades kahtluse alla universaalse inimese vormi ja selle eetilise programmi.

Septembris kutsub Arjuna kasutama heli ja mixtape'i, et avastatud muusikas ja salvestatud helis uurida ökoloogilist alateadvust. Remiksimise, valimise, lõikamise ja kombineerimise taktika sobib kõlama sama hästi kui ajalugu, kultuur, epistemoloogia ja ontoloogia. Arjuna kutsub „mixtape’idega maailma loomise” abil õppima heliliselt mõtlema/spekuleerima; ning kaaluma miksimaterjalide potentsiaali viia õõnestavat ja kriitilist sisu ebatõenäolisele publikule.

Kadri Tüür

Kadri Tüür töötab teadurina ja õppejõuna Tallinna Ülikoolis ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Tema uurimisvaldkondadeks on Eesti keskkonnahoid, pärandtehnoloogiad, zoosemiootika, ökosemiootika ja loodusesitused. Ta on ka käsitööuuringute ajakirja Studia Vernacula toimetaja.

Koos Kadriga siseneme märgi suhete ja tähenduste loomise väljadele ja kihtidesse rohkem kui inimlikke tähendusi loovate kogukondade vahel-kohas, kus FO.R.E.ST asub, metsas ja rabades, naabrite kanakojas, aed jne. Mõtleme sellele, kuidas luuakse tähendus ja üksteisemõistmine üle liikide piiride ning kuidas olla tundlikumad oma naabrite, mitteinimeste suhtes, olgu need siis linnud, taimed või vihmaussid.

Kadri kaaskorraldab novembri alguses Balti keskkonna- ja sotsiaalteaduste konverentsi BALTEHUMS, millel oleks tore koos osaleda (veebis).

Katrina Burch Joosten

Elades kunstnikuna, olen ma kõrvasilmade (südame suu) kaudu luuletaja, kogudes helisid, laule ja sõnu, moodustades need muusikalise abstraktsiooni kihtideks. Käe kõrvade abil muusikat õppides töötan ka saviga, kujundades kodumaiste tarvikute rituaalseid tükke metafüüsilisteks kogemusteks. Antropoloogina olen pühendunud keskkonnaalasele õiglusele ja valmistan ette etnograafilist dokumentaalteost Amazonase tehnoloogiate kosmoloogilise eetika kohta Ecuadoris. Minu uurimistöö seostub hiljutiste arheoloogiliste leidudega, mis lükkavad tagasi piirkonna aianduse (arheobotaanika) eelajaloo, ning võrdleb seniste bioloogilise mitmekesisuse (geneetiliste) uuringute sensoorseid etnograafiaid esivanemate teadmistega põlisrahvaste ja sellega seotud tundlike elanike vastu suunatud genotsiidi ja ökotsiidi kontekstis. sugulased globaalses lõunas.

Kaalume, kuidas (mitte) etnograafiat teha koreograafiates, mida juhivad meie meeled MASSIA ümbritsevates metsades ja mida juhendab igapäevane põhjalik uurimisrühm Briti uuriva ajakirjaniku Catherine Caufieldi teose „Vihmametsas“ (1991) kohta. Teel, kasutades isiklikke loomevahendeid, aeglustame ja kuulame metsas; tegelemine lihtsate tavadega, näiteks metsatoidu koristamine või puidu kogumine ja seemnete talveks ladustamiseks korraldamine. Katsetades esteetilisi ja/või tehnilisi dokumenteerimisprotsesse, jälgime metsaelu diskreetseid radu, millega võime kokku puutuda nende keerulises vastastikuses sõltuvuses.

Mida me saame metsaökosüsteemi üle järele mõeldes luua, et paremini mõista, kus me oleme ja millist mõju avaldab praegune hetk meie tulevikule, sealhulgas kuidas saaksime hoolitseda jätkusuutlikkuse eest-nii konkreetses (praktilises) kui ka esteetilises mõttes? Kuidas saab esivanemate mõte teavitada ühist poliitilist eesmärki, milleks on suhelda industrialiseerimise ja individualismi poliitikast ja dogmadest kaugemale jäävate nägemis- või teadmisviiside kaudu, et mõista elu kui ajaliselt määratlematut sündmust - suhet?  

Alates maailma vihmametsade keerukatest tundlikest sõltuvustest kuni peaaegu võimatute ülesanneteni nimetada kogu taimestik ja loomastik koos metsade hävitamise ja erosiooni tagajärgede hinnangutega kogu maailmas, julgustab Catherine Caufieldi raamat meid mõtlema, kuidas me võiksime olla on võimeline kaaluma kõiki konteksti (kohtumise, koha või ökosüsteemi) üksikasju korraga, sealhulgas tööstust, ökoloogiat, põlisrahvaste teadmisi, rahva toimetulekut ning sellega seotud ravimeid ja uskumusi. Oluline on see, et selles hindame me oma koostööalase meediapraktika eetikat (erineva sotsiaalse tausta vahel): võib-olla oleme saabumas enamasti mitte-põlisrahvaste või asunikena,

Juss Heinsalu

Juss Heinsalu on eelkõige kunstnik, kes elab ja töötab nii Eestis kui ka Kanadas. Tema materjaliuuringud uurivad elu kehastumist savis, ühendades teaduslikud hüpoteesid, mütoloogilised ja etnograafilised teadmised. Juss on uudishimulik maapinna, “savi” materiaalsuse ja mikro-makrokaalade tajumise suhtes. Ta uurib mineraalainete levinud tähendusi, kasutades toorsavi, keraamilisi elemente, optilisi seadmeid ja leidlikke materjalikombinatsioone-et luua spekulatiivseid tingimusi, mis esitaksid alternatiivseid savipõhiseid eluvorme.

Koos Jussiga vaatame lähemalt maad, millel seisame, ja seda, kuidas saaksime paremini mõista oma suhet mineraalide maailmaga. Külastame Särghaua maateaduskeskust, viime läbi välitöid ja praktilisi katseid. Esitades avatud küsimusi ja kasutades vahendina spekulatsioone, on eesmärgiks uurida kuuluvuse narratiivi ja perspektiivi, elu päritolu ja tagajärgi: millised teadmised on maa sisse kinnitatud? kus teadus sulandub mütoloogiaga? kas kivid on elus? kuidas on võimalik geoloogiat näha või puudutada? kas materjalidel on mälu? milliseid keeli ja mustreid võib paljastada mullas, mudas või savis? mis juhtub, kui nende kaudu paistab valgus? kas ühel päeval saame saviks? jne.

Kobe Matthys

Kobe Matthys tegeleb aianduse, kunsti, aktivismi ja teadustööga erinevates Brüsseli kollektiivides ja rühmades, nagu Zenne Garden, Agentuur, State of the Arts and Apass. Kobe on tegelenud iseorganiseeritud teadmiste ja praktikate jagamisega juba aastaid ning kohanud permakultuuri kui praktikat ja läätse, mis kerkib esile Belgias töötajate liikumisest, kui vastuliikumist hävitavale ettevõtluspõllumajandusele ja selle tagajärgedele ühiskonnale.

Kobe kutsub veetma aiaga aega, harjutama ja arutama permakultuuri üle-samuti kriitiliselt, nt uurides teadmiste omastamist, millel see põhineb, vastuolusid kohaga tihedalt seotud teadmiste süstematiseerimise ja ülevõtmise kohta-ning uurima mitmeid võimalusi. poliitikasse, mida pakuvad aiad ja põllumajanduskultuurilised tavad (ökotsiid, biopiraatlus jne ...).

Massiarus on see aeg toita toit mulda, säästa seemneid, teha selle aasta viimane saak ja valmistada haritav aed ette talve pimeduseks ja külmaks. See FO.R.E.STi viimane nädal langeb kokku aia magama panemisega - nädalaga, mil MASSIA kutsub oma võrgustikku aia kollektiivseks hooldamiseks, saagi nautimiseks ja aastaaja muutustele häälestamiseks. Igaüks MASSIA võrgustikust, vastates kutsele, jagab selle aja jooksul ruumi FO.R.E.ST -iga; see võib olla FO.R.E.ST -ile võimalus harjutada ja jagada, olenemata sellest, mis on loodud, inimestega, kes on väljaspool oma kaasaegset vandenõu.

Kes on meie?

Praegu unistavad FO.R.E.STi Jan Ritsema ja Sepideh Ardalani koostöös sõprade, kolleegide ja vandenõulaste võrgustikuga. Oleme pärit erineva taustaga ja oleme autodidaktid, kes soovivad luua tingimusi mitteformaalseks õppimiseks ja harjutamiseks inimestega, kes on huvitatud enesekorraldusest ja ruumidest, mis võimaldavad alternatiivseid õppimis-, loomise-, elamis- ja maailmastumisviise.

Jan Ritsema on Hollandi teatrijuht, koreograaf ja tantsija, MASSIA ja etenduskunsti foorumi (PAF) asutaja Prantsusmaal.

Sepideh Ardalani on viimastel aastatel olnud MASSIA suurkasutaja, arendades seda koos kui füüsilist ja kontseptuaalset ruumi suhtlemiseks, mis on rohkem kui inimlik.

PRAKTIKA

HOOAJAD

FO.R.E.ST teeb tähtkuju kolm korda aastas 6 -nädalaste hooaegade jooksul.

Kuna uuringut juhivad vandenõulased, on asjakohane koostada mingisugune järjepidevus ja soovitatakse osaleda kohapeal vähemalt 4 hooajal kolme aasta jooksul.

1. hooaeg: 25. september - 6. november 2021, 6 nädalat

2. hooaeg: 5. märts - 16. aprill 2022, 6 nädalat

3. hooaeg: 4. juuni - 16. juuli 2022, 6 nädalat

4. hooaeg: 24. september - 5. november 2022, 6 nädalat

ja jätkub see rütm läheb edasi.

FO.R.E.ST näeb ette, et hooajad on dünaamilised ja üksteist teavitavad. Hooaegade eesmärk on üksteisele tugineda, et võimaldada süvenemist ja integratsiooni ning vastata ka vandenõulaste soovidele ning kollektiivsest uurimisest ja praktikast tulenevale asjakohasusele.

FO.R.E.ST takistab ühekordset osalemist. See kutsub esile õpikogukonna, mis aja jooksul kasvab, ületades tavapäraseid formaate, nagu suvekoolid ja töötoad.

FO.R.E.STi kannab soov suurendada oma organisatsioonilist aspekti. Mida rohkem inimesi aja jooksul FO.R.E.STiga vandenõusid sõlmib, seda rohkem loob see võimaluse nii kulusid vähendada kui ka vandenõulaste jaoks kõige olulisemat õppimist ja praktikat kureerida.

Tunnistame, et kavandatav vorm välistab paljud, kes on seotud suhetesse ja struktuuridesse, mis ei luba MASSIAs korraga 6 nädalat veeta. Me õpime aja jooksul, kas FO.R.E.ST suudab leida viise, kuidas võimaldada aeglast, kaasahaaravat õppimist ja muuta end kättesaadavamaks.

HIND

FO.R.E.ST on ise korraldatud algatus. See ei ole seotud ühegi institutsiooni ega ülikooliga ega saa toetusi.

Sellega on võimalik tasuda 125 eurot nädalas ühe vandenõu tegeja kohta majutuse, kaaskaaslaste ja vastutajate kohaloleku ning hoone haldamise eest.

Hooajaks registreerudes palume teil registreerimisel tasuda tasu 4 nädala eest. Kui te oma osalemise tühistate, võib see summa katta kaaskonspidaatorite ja nõustajate kulud.

MAJUTUS

MASSIA pakub 15 ühe- või kahekohalist magamistuba. Sõltuvalt elanike arvust tulenevatest ruumilistest vajadustest tuleb mõnikord magamistoad jagada. Kuna MASSIA on elanikele jätkuvalt avatud, palutakse FO.R.E.ST vandenõulastelt vajaduse korral paindlikkust ja avatust ruumide vahetamisele, et see oleks paljudele võimalik. Seda arutatakse vandenõulaste ja MASSIA vahel ning võetakse arvesse kõigi vajadusi.

Ruumi ja rajatiste iseärasustega saate tutvuda aadressil www.massia.ee . Visuaalse mulje saamiseks vaadake siin .

MASSIA TAVAD

Kuna FO.R.E.ST hooajad hoiavad aja ja ruumi jagamise osas intensiivsust, tahame olla rohkem kursis erinevate vajaduste ja võimalustega, mida kaas-/vandenõupartnerid + kaastegijad ruumi toovad. Tahame mitte eeldada võimekust, klassisti, agisti, rassisti, cis-heteroseksistlikku normatiivsust ja tuua rõhumisvastast analüüsi sellesse, kuidas me elame, õpime ja töötame koos. Teeme regulaarselt ruumi selle ühiseks arutamiseks ja läbirääkimiste pidamiseks.

FO.R.E.ST ja MASSIA püüavad mitte välistada, vaid tahavad julgustada igasuguseid erinevusi ressursside, võimete, huvide, tausta ja teadmiste osas. Politseitöö ja hierarhiliste struktuuride vältimiseks üritavad FO.R.E.ST ja MASSIA luua turvalisust ja hoolt seestpoolt :- see on pidev praktika, mida peavad kandma kõik - ja juhinduvad neljast põhimõttest

- Ärge jätke jälgi. Puhastage selja taha, et jätta iga ruutsentimeeter, see pole teie privaatruum, kogu aeg kõigile kättesaadavaks, kui te seda ei kasuta. Jäljed on soovimatud või kutsumata märgid (materiaalsed või mittemateriaalsed), mis on jäänud ruumi või teistesse.

- Tee teistele võimalikuks. Mõtle sellest kui võimalusest avada ruumi (d), näidates proovi või filmi, pidades loengut, alustades arutelu, koristades koridori või aidates kedagi.

- Tegija otsustab, aga mitte üksi! Asju otsustavad need, kes teevad, rohkem kui need, kes räägivad. Võimalus teha pole aga piirideta ja tegutsema peaks teistega konsulteerides.

- Meelte asümmeetria. MASSIA koosneb asümmeetriast. Inimesed on pärit erinevatest kohtadest, elavad erinevates kehades, neil on erinevad kogemused, nad asuvad jõustruktuurides erinevalt ja neil on erinevad piirid. Võtke seda arvesse, vaidlustage oma positsioon ja laske sellel vaidlustada, austades samal ajal teiste inimeste piire.

Mõelge neile põhimõtetele kui omavahel seotutele.

MASSIA soovib olla ruum, kus lõikustevaheline, rassismivastane ja feministlik analüüs teavitab praktikat. Seksismi, rassismi, klassismi, LGBTQ+foobiat, võimekust, vanust ja muud diskrimineerimise või agressiooni vormi ei sallita. MASSIA edendab kollektiivse vastutuse tava ja peab seda kõigi vastutuseks.

JUURDEPÄÄSETAVUS

FO.R.E.ST ja MASSIA on ise korraldatud algatused (ilma toetusteta), me ei suuda kõiki vajadusi rahuldada-kuid me tahame proovida võimalikult paljude koosolemist . Palun võtke ühendust, et arutada juurdepääsu vajadusi ja võimalusi.

Ratastooliga hoonele kahjuks ligi ei pääse - hoonesse sisenemiseks on trepid ning ülemised korrused asuvad üldkasutatavates ruumides ja köökides (2 treppi kõrgete lagedega hoones).

COVID OLUKORD

Kaas-/vandenõulased ja teostajad peavad enne saabumist testi tegema. Küla on suhteliselt isoleeritud, asustatud vaid väheste inimestega.

KOHALDAMINE

Kui soovite vandenõu pidada, kirjutage meile e -kiri ja rääkige meile endast, kuidas need kirjeldused teiega kokku puutuvad, mida te sellesse olukorda tooksite ja mida te peate suhtlemiseks asjakohaseks.

Korraldame videokõnesid inimestega, kes annavad oma huvist märku, mille käigus saame anda rohkem konteksti ja üksteist mõista.

KKK

K: Kas ma saan kraadi või sertifikaadi?

V: FO.R.E.ST ei ole seotud ühegi institutsiooniga, ei ole akrediteeritud, ei väljasta sertifikaate ega hinda vandenõulaste „tulemuslikkust”. Eeldame, et FO.R.E.STi osalejad teevad oma teadmiste loomise eesmärgi.

K: Kas pean registreeruma kolmeks või mitmeks hooajaks või võin tulla ainult üheks hooajaks? V: Nagu eespool öeldud, heidutab FO.R.E.ST ühekordset osalemist. Elu on siiski tingimuslik, plaanid ja ajakavad muutuvad - mis tahes põhjustel on võimalik, et te ei saa või tahate rohkem kui ühe hooaja vandenõusid pidada - ja muidugi ei pea te seda tegema.

KONTAKT

info[at]forest-forest[dot]org

FO.R.E.ST will send emails to share news with those interested.

Please write an email if you would like to subscribe to FO.R.E.ST email list.