Siin on analüüsitud Pärnu haridussüsteemi tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte.
Pärnu haridussüsteemi SWOT-analüüs[]
Tugevused[]
- Erinevate haridustasemete olemasolu
- Haridusasutuste valdavalt hea maine
- Õpivõimalused hariduslike erivajadustega lastele
- Hariduse kvaliteedi uuringud
- Toimiv täiskasvanute tööalane koolitus
- Õppenõustamissüsteem
- Alushariduse korraldus
Nõrkused[]
- Linna hariduspoliitika ebastabiilsus
- Haridusasutuste alafinantseeritus
- Haridusasutuste vahelise koostöövõrgustiku puudulikkus
- Kutsehariduse korraldus ei vasta vajadustele
- Haridusasutuste hooned ei vasta kehtivatele nõuetele
- Haridusasutuste ja lastevanemate koostöö on vähene
- Puudub huvialategevuse ühtne süsteem
- IKT võimaluste vähene rakendatus
- Ebapiisav tähelepanu võimekatele õpilastele
- Puudub tehnikaharidust andev ülikool
Võimalused[]
- Riiklike haridusinvesteeringute suurendamine
- Kutsehariduse maine tõus riikliku tööhõive ja palgapoliitika kaudu
- Hariduskoostöö Euroopa Liidu riikidega
- Täiskasvanuhariduse edendamine Euroopa Liidu fondide toel
- Tartu Ülikooli Pärnu Kolledź muudetakse kogu Lääne-Eestit katvaks Tartu Ülikooli esindajaks ja seeläbi suurendada õpetatavate erialade mahtu
Ohud[]
- Riiklike haridusinvesteeringute vähenemine
- Haridusasutuste eelarvete kärpimine
- Põhihariduseta noorte arvu suurenemine
- Koolivägivalla kasv, turvalisuse vähenemine
- Koolide sulgemine laste vähesuse tõttu
- Eripedagoogide ja eriharidusega pedagoogide vähesus
- Kaasaegsete õppevahendite nappus
Pärnu linna haridussüsteemi arengutrendid 2003[]
Allikas: Pärnu Pärnu Linna haridussüsteemi arengukava 2004 - 2015, lk 27
Positiivsed trendid[]
- kutsehariduse maine ja osatähtsuse tõus;
- teistest omavalitsustest tulevate õpilaste arvu suurenemine;
- erinevate lastehoiu ja alushariduse omandamise võimaluste avardumine;
- õppurite orienteeritus kõrgharidusele;
- põhihariduseta noorte osatähtsuse vähenemine;
- huvihariduse ja huvitegevuse osatähtsuse tõus;
- hariduslike erivajadustega laste arengu soodustamise tähtsustamine;
- nõustamise, teavitamise ja tugiteenuste vajaduse suurenemine;
- sotsiaalsete oskuste õpetamise vajaduse suurenemine;
- õpilaste ja õpetajate tunnustamine;
- laste ja lastevanemate teadlikkuse tõus ja nõudmiste suurenemine hariduse kvaliteedi suhtes;
- IKT kasutamise osatähtsuse kasv;
- õppimisvõimaluste avardumine;
- elukestva õppe osatähtsuse ja võimaluste (paindlikkuse) suurenemine.
Negatiivsed trendid[]
- õpilaste arvu vähenemine;
- sõimerühma kohtade ebapiisavus;
- noorte pedagoogide jätkuv vähesus;
- õppurite liigne orienteeritus kõrgharidusele;
- nõustamise, teavitamise ja tugiteenuste vajaduse suurenemine;
- haridusasutuste õpikeskkonna ebaühtluse suurenemine;
- kaasaegsete õppe- ja kasvatusmeetodite vähene kasutamine.