Kas me sellist kodanikuühiskonda tahtsimegi - ehk kus on piirid ja kas üldse on piire?

Kas me sellist kodanikuühiskonda tahtsimegi - ehk kus on piirid ja kas üldse on piire?

Alari Rammo, EMSL

Esmalt, mis on kodanikuühiskond- 2 erinevat asja- kolmas sektor ja teine, mõtteviis kodanikukesksest mõtlemisest. Millest me siis siin rääkima peaksime? Kas mõlemad on õiged? Oma töös ma näen väga erinevaid tahke kodanikuühiskonnas, nii positiivseid kui negatiivseid. Minu jaoks on Eestil väga hästi, võrreldes mõne muu riigiga. Eriti võrreldes idaploki riikidega. Ja ka Ida-Euroopa riikidega. Eestis demokraatia ja vabadus on kõige toimivamad. Naabritega võrdluses saame öelda, et meil on ikkagi väga hea kodanikuühiskond.

Internitiseerumine maailmas sh ka Eestis ei pruugi olla parim lahendus - inimesed ei pruugi hakkama saada jne.

Eestlased jagunevad minu meelest kümneseks jaotuseks, kus alles iga 10-s oleks aktiivne kodanikuühiskonna kodanik. Praegu nähakse paraku ainult rahastusvõimalusi, tehake 2-e liikmelisi mtü-sid, mille eesmärgiks on raha. Aga teisalt on meilgi seda killustatust palju - kõike liiga palju, samas ka mitte tsentraliseerimine ei ole sooviks.

Vähesed ressursid pihustuvad liiga paljude vahel.

MTÜ-de juures ka näha, et edukamad mõneti muutuvad ka ülbemaks. Palju väikeseid MTÜ-sid, liialt väikesed vaimult ehk võimekuselt. Siiski saab ju väita, et teadmine kodanikuühiskonnast kasvab, vaadates toimivaid tegevusi.

Vabatahtliku tööd palju Eestis, annetused suured, noorte osalus kodanikuühiskonnas kasvab. Inimesed on muutunud aktiivsemaks. On ju siiski võimalus, et inimesed võivad leida töö MTÜ-des.

Kus lõpeb kodanikuühiskonna piirid - pigem on see koostöö erinevate sektorite vahel. 2018 võiks olla ju suuremad koostpunktid erinevate sektorite vahel.

Kuhu me praegu läheme - kas on oluline isiklikud ambitsioonid või saab oluliseks vaim.