Pärnu Wiki
 
(ei näidata 2 kasutaja 31 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
  +
''Selle arutelu toimub loovisikute vajaduste väljaselgitamiseks seoses Pärnu Linnavalitsuse poolt algatatud Pärnu kultuuri arengukava koostamisega. Arutelu eesmärk on koostada [[Pärnu linna professionaalkultuuri arengustrateegia]].''
1.Pärnu linna majanduse realistlik arenunägemus-missugused töökohad, mis haridustasemega inimesed elavad Pärnus nüüd ja 5 ja enam aasta pärast. Kas linnal on selle kujundamise strateegia? Lähima 3 a jooksul kärbitakse kõik- nii allasutused kui projektitoetused.
 
   
   
== 2.Millised on teesid, mille alusel koostatakse Pärnu kultuuri arengukava?
 
Ehk mis on tähtis? ==
 
   
  +
==Toimunud arutelud==
  +
*28.3.2010 kell 17.00 La Boca. Kohal Lukas Groen, Karol Kallas, Andrus Kallastu, Kai Kallastu
  +
*11.4.2010 kell 17.00 La Boca. Kohal Karol Kallas, Andrus Kallastu, Kai Kallastu, Leonora Palu
   
  +
==Olemasolevad dokumendid==
a.) Sõnastada vastus küsimusele, kuidas eristatakse harrastus ja
 
  +
*[http://mv.parnu.ee/fileadmin/parkla/failid/areng/Kultuuri_valdkonna_arengukava_2008-2013.pdf Pärnu maakonna arengustrateegia kultuuri valdkonna arengukava 2008-2013]
professionaalset kultuuri?
 
  +
*[http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/arengukava/Parnu_linna_arengukava_aastani_2015_%282009%29.pdf PÄRNU LINNA ARENGUKAVA AASTANI 2015]
   
  +
==Olemasolevad seisukohad==
b.) Kultuurivaldkondade toetamise alused?
 
  +
Pärnu linna arengueesmärgid kultuuri valdkonnas:
  +
:inimarengu seisukohast: Motiveeritud ja haritud loomeinimene
  +
:sotsiaalse sidususe seisukohast:
  +
::1. Pärnu toimib kultuurilise tõmbekeskusena
  +
::2. Efektiivselt koordineeritud kultuuriprotsessid
  +
:majandusarengu seisukohast: seisukoht puudub
  +
:keskkonna säästliku kasutuse ja arenduse seisukohast: Kaasaja nõuetele vastav kultuurirajatiste võrk
   
  +
==Küsimused ja vastused==
c.) Valdkondade (võrdse) kohtlemise põhimõtted. Kuna Pärnus ei ole võrdsel arvul kõigi valdkondade esindajaid, siis on küsimus, kuidas vältida olukorda, et "suuremad" "pisemate" arvel ei õilmitseks. Näide: kuna professionaalseid muusikuid on Pärnus rohkem, on toetused muusika valdkonnale suuremad kui kirjandusele. Teisalt ei tohiks see tähendada, et kirjanikud peaksid oma asjadega ainult ise hakkama saama (tasuta kirjutama ja oma kulu ning kirjadega kirjastama).
 
 
# Milline on Pärnu linna majanduse realistlik arengunägemus: millised on töökohad, millise haridustasemega inimesed elavad Pärnus nüüd ja 5 ja enam aasta pärast?
  +
# Kas Pärnu linnal on olemas Pärnu elanike haridustaseme tõstmise strateegia?
 
# Milliste teeside alusel hakatakse koostatama Pärnu kultuuri arengukava?
  +
# Kuidas määratletakse Pärnus harrastus- ja professionaalset kultuuri?
  +
# Millised on kultuurivaldkondade toetamise alused?
 
# Kuidas tagatakse erinevate kultuurivaldkondade võrdse kohtlemise põhimõtet? Kuna Pärnus ei ole võrdsel arvul kõigi valdkondade esindajaid, siis on küsimus, kuidas vältida olukorda, et "suuremad" "pisemate" arvel ei õilmitseks. Näide: kuna professionaalseid muusikuid on Pärnus rohkem, on toetused muusika valdkonnale suuremad kui kirjandusele. Teisalt ei tohiks see tähendada, et kirjanikud peaksid oma asjadega ainult ise hakkama saama (tasuta kirjutama ja oma kulu ning kirjadega kirjastama).
  +
# Kuidas vältida kultuuri rahastamise "betoneerimist", st kultuuri infrastruktuuriobjektide eelisarendamist tegevuse arvelt? Kultuuripoliitika edukust tuleks hinnata loomingu, mitte ehitatud või remonditud majade järgi. Kultuuriobjektide ehitamis- ja renoveerimiskulusid ei tohiks käsitelda kultuuri rahastamisena.
  +
# Kuidas tagada, et sporditegevuse toetamine ei toimuks ülejäänud kultuurivaldkondade arvelt?
 
# Kas linna toetuste määramisel peaks arvestama ka sellega, kas organisatsioonid-projektid saavad riigilt toetust või mitte? Millistel alustel seda teha?
 
# Kas koostöö poliitikutega on kultuurielu planeerimisel halb või hea?
   
  +
==Probleemid ja lahendusettepanekud==
d.) Kuidas vältida kultuuri rahastamise "betoneerimist", et kultuuri infrastruktuuri ja kultuuri tegemise toetused oleksid lahus. Pigem isegi ei ohiks kultuuriobjektide ehitamis- ja renoveerimiskulusid käsitelda kultuuri rahastamisena. Kultuuripoliitika edukust tuleks hinnata loomingu, mitte ehitatud või remonditud majade järgi.
 
  +
* Probleem: Puudub tegevustoetus professionaalsetele kollektiividele.
  +
* Lahendusettepanek: Muuta kehtivat eraõiguslike kultuuriasutuste- ja kollektiivide tegevustoetuste süsteemi ning arvata tegevustoetuste saajate hulka ka eraõiguslikud profesionaalsed institutsioonid ning kollektiivid, vt [[Pärnu linna eelarvest kultuuriühingutele ning avatud kultuurikeskustele tegevustoetuse andmise kord, Pärnu Linnavolikogu määruse 19. juunist 2007 nr 19 muutmine]]
   
c.) Spordi ja (ülejäänud) kultuurivaldkonnad peab lahutama, muidu see esimene
 
elevant lämmatab kõik ülejäänud.
 
   
  +
* Probleem: Puudub linna meede loovisikute tegevuse toetamiseks.
d.) Kas linna toetuste määramisel peaks arvestama ka sellega, kas organisatsioonid-projektid saavad riigilt toetust või mitte? Millistel alustel seda teha?
 
  +
* Lahendusettepanek: Luua [[Pärnu linna loovisiku stipendium]]
   
e.) Kas koostöö poliitikutega on kultuurielu planeerimisel vältimatu halb või
 
võimalus?
 
   
  +
* Probleem: Pärnus toetatakse põhiliselt professionaalse kultuuri importi, kui peaks toetama omi loovisikuid ja brände ning pärnu kultuuri eksporti.
  +
* Lahendusettepanek: Luua koostöös pärnu turismiarendustegevusega sihtprogramm "Pärnu kultuur Eestis ja välismaal".
   
== 3.) Viited mujal tehtud kultuuri arengukavadele ja Linna ning kultuuri suhteid käsitlevatele materjalidele (vajab läbitöötamist ja nutikamate mõtete väljanoppimist). ==
 
   
  +
* Probleem: Kultuuri allaasutuste vahendite ja projektitoetuste kärpimine toimub kirvemeetodil, puudub sisuline analüüs.
  +
* Lahendusettepanek: Kaasata linna allasutuste tegevuse hindamiseks sõltumatuid eksperte, kes suudaksid hinnata asutuse töö efektiivsust ning tulemuste kvaliteeti.
   
a.) Tartu linna kultuuri ja spordi arengukava 2004 - 2007
 
http://66.102.9.132/search? q=cache:m_Uk9httG38J:info.raad.tartu.ee/teated.nsf/8968d1447c1a47a3c2257217002d70f1/4ffcb5a76cadff60c2256e3f0025a7cb/$FILE/Tartu%2520linna%2520kultuuri%2520ja%2520spordi%2520arengukava%2520aastateks%25202004-2007.doc+kultuuri+arengukava&cd=1&hl=en&ct=clnk&gl=ee
 
   
  +
* Probleem: Linna tegevus kultuurielu korraldamisel on kaootiline, olulisi otsuseid tehakse rahmeldades ja kõiki asjaolusid põhjalikult läbi kaalumata. Otsuste tegemise juurde ei kaasata huvirühmasid. Näide: Pärnu Filharmoonia reorganiseerimine Pärnu Linnaorkestriks, mille puhul ühest küljest ei küsitud allasutuses mittetöötavate pärnu professionaalsete muusikute seisukohti ning teisalt kiusati taga asutuse töötajaid, kellel oli kriitiline seisukoht asutuse senise tegevuse suhtes.
b.) Jõgeva linna kultuuri ja spordi arengukava 2003 - 2005
 
  +
* Lahendusettepanek: Rakendada linna kultuurielu korraldamisel enne oluliste otuste langetamist [http://et.wikipedia.org/wiki/Poliitikaanal%C3%BC%C3%BCs poliitikaanalüüsi] meetodeid.
http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:R4KR6CHreJUJ:www.jogevalv.ee/files/menu/Arengukavad/2003090501081515kult_sport_arengukava.pdf+kultuuri+arengukava&hl=en&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjgYS-eF9bP0HM2TNTuP1NjG0HY8yx_kiKFs8O7zkA6MKQulc-wFbHrNXOlLApMLOlsOXB0eD6xXBT_lIGc9o4j2dqSk64EZKUxtfYlbpLYeGPINHqgNGzOxV85FMn_2ug1Rcd2&sig=AHIEtbS1FoaVe78b1LVXLU4Tj0e6-x18Ow
 
   
  +
==Viited Pärnu maakonna arengudokumentidele ja muude linnade kultuuri arengkavadele ja linna ning kultuuri suhteid käsitlevatele materjalidele==
c.) Loova Tallinna visiooni kontseptsioon
 
  +
# [http://www.peak.ee/files/414.doc Pärnumaa arengustsenaariumid]
http://209.85.229.132/search?q=cache:XRpBHEmLMXwJ:www.tlu.ee/files/arts/3406/Loova325a6439570d94c9fc96b48cce7e7bd1.pdf+Loova+Tallinna+visiooni+kontseptsioon&cd=1&hl=en&ct=clnk&gl=ee
 
 
# [http://66.102.9.132/search?q=cache:m_Uk9httG38J:info.raad.tartu.ee/teated.nsf/8968d1447c1a47a3c2257217002d70f1/4ffcb5a76cadff60c2256e3f0025a7cb/$FILE/Tartu%2520linna%2520kultuuri%2520ja%2520spordi%2520arengukava%2520aastateks%25202004-2007.doc+kultuuri+arengukava&cd=1&hl=en&ct=clnk&gl=ee Tartu linna kultuuri ja spordi arengukava 2004 - 2007]
 
# [http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:R4KR6CHreJUJ:www.jogevalv.ee/files/menu/Arengukavad/2003090501081515kult_sport_arengukava.pdf+kultuuri+arengukava&hl=en&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjgYS-eF9bP0HM2TNTuP1NjG0HY8yx_kiKFs8O7zkA6MKQulc-wFbHrNXOlLApMLOlsOXB0eD6xXBT_lIGc9o4j2dqSk64EZKUxtfYlbpLYeGPINHqgNGzOxV85FMn_2ug1Rcd2&sig=AHIEtbS1FoaVe78b1LVXLU4Tj0e6-x18Ow Jõgeva linna kultuuri ja spordi arengukava 2003 - 2005]
 
# [http://209.85.229.132/search?q=cache:XRpBHEmLMXwJ:www.tlu.ee/files/arts/3406/Loova325a6439570d94c9fc96b48cce7e7bd1.pdf+Loova+Tallinna+visiooni+kontseptsioon&cd=1&hl=en&ct=clnk&gl=ee Loova Tallinna visiooni kontseptsioon]
 
# [http://209.85.229.132/search?q=cache:s_rGJElUgpQJ:www.riigikantselei.ee/failid/KuM_Loomemajandus.pdf+Loova+Tallinna+visiooni+kontseptsioon&cd=9&hl=en&ct=clnk&gl=ee Uuring "Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed"]
   
 
# [https://docs.google.com/viewer?url=http://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Eesti_loomemajanduse_olukorra_uuring_ja_kaardistus_2009.pdf Eesti Konjuktuuriinsituudi 2009. aasta mais avaldatud uuring "Eesti loomemajanduse uuring ja olukorra kaardistus"]
d.) Uuring "Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed "
 
 
# [http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:oaVtQ7MQXcYJ:www.toronto.ca/culture/pdf/creative-city-planning-framework-feb08.pdf+Creative+City+Planning+Framework&hl=en&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESj922L22pM40IvTTRf2Yj8tAPuNYElgNeTYIKfRleQmAp-J_HSvYFtAdiVaJlXUUPDdXHQGkynUdQShSJQWhpAwVDuMgsjyMc0BjsPUslC2N3nYTAQtyS7m6AnKN-Luha13l7We&sig=AHIEtbTU9pn3X8o_VSmK6zN_01llJDNMCg Toronto "Creative City Planning Framework"]
http://209.85.229.132/search?q=cache:s_rGJElUgpQJ:www.riigikantselei.ee/failid/KuM_Loomemajandus.pdf+Loova+Tallinna+visiooni+kontseptsioon&cd=9&hl=en&ct=clnk&gl=ee
 
 
# [http://books.google.ee/books?id=uulAbj7IKdIC&printsec=frontcover&dq=creative+city&source=bl&ots=4qJVacI0Jd&sig=fI87NhzfwAWNYetqHQKnKTW1Rrk&hl=en&ei=JSyvS4SsD8T64Abtw_mbCA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CAYQ6AEwAA#v=onepage&q=&f=false C.Landry & F. Biancini: The Creative City]
 
 
# [https://docs.google.com/viewer?url=http://www.kul.ee/webeditor/files/arengukavad/LISA_100318_KuM_arengukava_2011-2014_muudetud_ja_kinnitatud.pdf Kultuuriministeeriumi arengukava 2011-2014]
e.) Eesti Konjuktuuriinsituut on 2009. aasta mais avaldanud "Eesti loomemajanduse uuring ja olukorra kaardistus" . Vt www.ki.ee, rubriiki "valminud tööd".
 
 
# [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10146:teatri-ja-muusikavaldkonna-rahajaotamise-puntratants&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3285 Kosutavat lugemist Sirbist: Teatri- ja muusikavaldkonna rahajaotamise puntratants]
https://docs.google.com/viewer?url=http://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Eesti_loomemajanduse_olukorra_uuring_ja_kaardistus_2009.pdf
 
  +
[[Kategooria:Protokoll]]
 
f.) Toronto "Creative City Planning Framework"
 
http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:oaVtQ7MQXcYJ:www.toronto.ca/culture/pdf/creative-city-planning-framework-feb08.pdf+Creative+City+Planning+Framework&hl=en&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESj922L22pM40IvTTRf2Yj8tAPuNYElgNeTYIKfRleQmAp-J_HSvYFtAdiVaJlXUUPDdXHQGkynUdQShSJQWhpAwVDuMgsjyMc0BjsPUslC2N3nYTAQtyS7m6AnKN-Luha13l7We&sig=AHIEtbTU9pn3X8o_VSmK6zN_01llJDNMCg
 
 
g.) C.Landry & F. Biancini: The Creative City
 
http://books.google.ee/books?id=uulAbj7IKdIC&printsec=frontcover&dq=creative+city&source=bl&ots=4qJVacI0Jd&sig=fI87NhzfwAWNYetqHQKnKTW1Rrk&hl=en&ei=JSyvS4SsD8T64Abtw_mbCA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CAYQ6AEwAA#v=onepage&q=&f=false
 
 
h.) Kultuuriministeeriumi arengukava 2011-2014
 
https://docs.google.com/viewer?url=http://www.kul.ee/webeditor/files/arengukavad/LISA_100318_KuM_arengukava_2011-2014_muudetud_ja_kinnitatud.pdf
 
 
i.) Kosutav lugemine on ka: Sirp, Teatri- ja muusikavaldkonna rahajaotamise puntratants: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10146:teatri-ja-muusikavaldkonna-rahajaotamise-puntratants&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3285
 

Viimane redaktsioon: 22. märts 2013, kell 08:16

Selle arutelu toimub loovisikute vajaduste väljaselgitamiseks seoses Pärnu Linnavalitsuse poolt algatatud Pärnu kultuuri arengukava koostamisega. Arutelu eesmärk on koostada Pärnu linna professionaalkultuuri arengustrateegia.


Toimunud arutelud[]

  • 28.3.2010 kell 17.00 La Boca. Kohal Lukas Groen, Karol Kallas, Andrus Kallastu, Kai Kallastu
  • 11.4.2010 kell 17.00 La Boca. Kohal Karol Kallas, Andrus Kallastu, Kai Kallastu, Leonora Palu

Olemasolevad dokumendid[]

Olemasolevad seisukohad[]

Pärnu linna arengueesmärgid kultuuri valdkonnas:

inimarengu seisukohast: Motiveeritud ja haritud loomeinimene
sotsiaalse sidususe seisukohast:
1. Pärnu toimib kultuurilise tõmbekeskusena
2. Efektiivselt koordineeritud kultuuriprotsessid
majandusarengu seisukohast: seisukoht puudub
keskkonna säästliku kasutuse ja arenduse seisukohast: Kaasaja nõuetele vastav kultuurirajatiste võrk

Küsimused ja vastused[]

  1. Milline on Pärnu linna majanduse realistlik arengunägemus: millised on töökohad, millise haridustasemega inimesed elavad Pärnus nüüd ja 5 ja enam aasta pärast?
  2. Kas Pärnu linnal on olemas Pärnu elanike haridustaseme tõstmise strateegia?
  3. Milliste teeside alusel hakatakse koostatama Pärnu kultuuri arengukava?
  4. Kuidas määratletakse Pärnus harrastus- ja professionaalset kultuuri?
  5. Millised on kultuurivaldkondade toetamise alused?
  6. Kuidas tagatakse erinevate kultuurivaldkondade võrdse kohtlemise põhimõtet? Kuna Pärnus ei ole võrdsel arvul kõigi valdkondade esindajaid, siis on küsimus, kuidas vältida olukorda, et "suuremad" "pisemate" arvel ei õilmitseks. Näide: kuna professionaalseid muusikuid on Pärnus rohkem, on toetused muusika valdkonnale suuremad kui kirjandusele. Teisalt ei tohiks see tähendada, et kirjanikud peaksid oma asjadega ainult ise hakkama saama (tasuta kirjutama ja oma kulu ning kirjadega kirjastama).
  7. Kuidas vältida kultuuri rahastamise "betoneerimist", st kultuuri infrastruktuuriobjektide eelisarendamist tegevuse arvelt? Kultuuripoliitika edukust tuleks hinnata loomingu, mitte ehitatud või remonditud majade järgi. Kultuuriobjektide ehitamis- ja renoveerimiskulusid ei tohiks käsitelda kultuuri rahastamisena.
  8. Kuidas tagada, et sporditegevuse toetamine ei toimuks ülejäänud kultuurivaldkondade arvelt?
  9. Kas linna toetuste määramisel peaks arvestama ka sellega, kas organisatsioonid-projektid saavad riigilt toetust või mitte? Millistel alustel seda teha?
  10. Kas koostöö poliitikutega on kultuurielu planeerimisel halb või hea?

Probleemid ja lahendusettepanekud[]



  • Probleem: Pärnus toetatakse põhiliselt professionaalse kultuuri importi, kui peaks toetama omi loovisikuid ja brände ning pärnu kultuuri eksporti.
  • Lahendusettepanek: Luua koostöös pärnu turismiarendustegevusega sihtprogramm "Pärnu kultuur Eestis ja välismaal".


  • Probleem: Kultuuri allaasutuste vahendite ja projektitoetuste kärpimine toimub kirvemeetodil, puudub sisuline analüüs.
  • Lahendusettepanek: Kaasata linna allasutuste tegevuse hindamiseks sõltumatuid eksperte, kes suudaksid hinnata asutuse töö efektiivsust ning tulemuste kvaliteeti.


  • Probleem: Linna tegevus kultuurielu korraldamisel on kaootiline, olulisi otsuseid tehakse rahmeldades ja kõiki asjaolusid põhjalikult läbi kaalumata. Otsuste tegemise juurde ei kaasata huvirühmasid. Näide: Pärnu Filharmoonia reorganiseerimine Pärnu Linnaorkestriks, mille puhul ühest küljest ei küsitud allasutuses mittetöötavate pärnu professionaalsete muusikute seisukohti ning teisalt kiusati taga asutuse töötajaid, kellel oli kriitiline seisukoht asutuse senise tegevuse suhtes.
  • Lahendusettepanek: Rakendada linna kultuurielu korraldamisel enne oluliste otuste langetamist poliitikaanalüüsi meetodeid.

Viited Pärnu maakonna arengudokumentidele ja muude linnade kultuuri arengkavadele ja linna ning kultuuri suhteid käsitlevatele materjalidele[]

  1. Pärnumaa arengustsenaariumid
  2. Tartu linna kultuuri ja spordi arengukava 2004 - 2007
  3. Jõgeva linna kultuuri ja spordi arengukava 2003 - 2005
  4. Loova Tallinna visiooni kontseptsioon
  5. Uuring "Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed"
  1. Eesti Konjuktuuriinsituudi 2009. aasta mais avaldatud uuring "Eesti loomemajanduse uuring ja olukorra kaardistus"
  2. Toronto "Creative City Planning Framework"
  3. C.Landry & F. Biancini: The Creative City
  4. Kultuuriministeeriumi arengukava 2011-2014
  5. Kosutavat lugemist Sirbist: Teatri- ja muusikavaldkonna rahajaotamise puntratants