Olemasolevad dokumendid
- Pärnu maakonna arengustrateegia kultuuri valdkonna arengukava 2008-2013
- PÄRNU LINNA ARENGUKAVA AASTANI 2015
Olemasolevad seisukohad
Pärnu linna arengueesmärgid kultuuri valdkonnas:
- inimarengu seisukohast: Motiveeritud ja haritud loomeinimene
- sotsiaalse sidususe seisukohast:
- 1. Pärnu toimib kultuurilise tõmbekeskusena
- 2. Efektiivselt koordineeritud kultuuriprotsessid
- majandusarengu seisukohast: seisukoht puudub
- keskkonna säästliku kasutuse ja arenduse seisukohast: Kaasaja nõuetele vastav kultuurirajatiste võrk
Küsimused
- Milline on Pärnu linna majanduse realistlik arengunägemus: missugused töökohad, mis haridustasemega inimesed elavad Pärnus nüüd ja 5 ja enam aasta pärast?
- Kas Pärnu linnal on olemas Pärnu elanike haridustaseme tõstmise strateegia?
- Milliste teeside alusel hakatakse koostatama Pärnu kultuuri arengukava?
- Kuidas määratletakse Pärnus harrastus- ja professionaalset kultuuri?
- Millised on kultuurivaldkondade toetamise alused?
- Kuidas tagatakse erinevate kultuurivaldkondade võrdse kohtlemise põhimõtet? Kuna Pärnus ei ole võrdsel arvul kõigi valdkondade esindajaid, siis on küsimus, kuidas vältida olukorda, et "suuremad" "pisemate" arvel ei õilmitseks. Näide: kuna professionaalseid muusikuid on Pärnus rohkem, on toetused muusika valdkonnale suuremad kui kirjandusele. Teisalt ei tohiks see tähendada, et kirjanikud peaksid oma asjadega ainult ise hakkama saama (tasuta kirjutama ja oma kulu ning kirjadega kirjastama).
- Kuidas vältida kultuuri rahastamise "betoneerimist", st kultuuri infrastruktuuriobjektide eelisarendamist tegevuse arvelt? Kultuuriobjektide ehitamis- ja renoveerimiskulusid ei tohiks käsitelda kultuuri rahastamisena. Kultuuripoliitika edukust tuleks hinnata loomingu, mitte ehitatud või remonditud majade järgi.
- Kuidas tagada, et sporditegevuse toetamine ei toimuks ülejäänud kultuurivaldkondade arvelt?
- Kas linna toetuste määramisel peaks arvestama ka sellega, kas organisatsioonid-projektid saavad riigilt toetust või mitte? Millistel alustel seda teha?
- Kas koostöö poliitikutega on kultuurielu planeerimisel halb või hea?
Probleemid
- Praegu toimub nii kultuuri allasutuste vahendite kui ka projektitoetuste kärpimine.
Viited Pärnu maakonna arengudokumentidele ja muude linnade kultuuri arengkavadele ja linna ning kultuuri suhteid käsitlevatele materjalidele
Vajab läbitöötamist ja nutikamate mõtete väljanoppimist
- Pärnumaa arengustsenaariumid
- Tartu linna kultuuri ja spordi arengukava 2004 - 2007
http://66.102.9.132/search? q=cache:m_Uk9httG38J:info.raad.tartu.ee/teated.nsf/8968d1447c1a47a3c2257217002d70f1/4ffcb5a76cadff60c2256e3f0025a7cb/$FILE/Tartu%2520linna%2520kultuuri%2520ja%2520spordi%2520arengukava%2520aastateks%25202004-2007.doc+kultuuri+arengukava&cd=1&hl=en&ct=clnk&gl=ee
- Jõgeva linna kultuuri ja spordi arengukava 2003 - 2005
- Loova Tallinna visiooni kontseptsioon
- Uuring "Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed "
- Eesti Konjuktuuriinsituut on 2009. aasta mais avaldanud "Eesti loomemajanduse uuring ja olukorra kaardistus" . Vt www.ki.ee, rubriiki "valminud tööd".
- Toronto "Creative City Planning Framework"
- C.Landry & F. Biancini: The Creative City
- Kultuuriministeeriumi arengukava 2011-2014
- Kosutav lugemine on ka: Sirp, Teatri- ja muusikavaldkonna rahajaotamise puntratants: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10146:teatri-ja-muusikavaldkonna-rahajaotamise-puntratants&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3285