9.1.2011 kell 14.00 Pärnu Raekoda (Nikolai 3)
Kadri-Ann Sumera (klaver)
KAVA
Karol Szymanowski: "Maskid" op. 34
- Shéhérazade
- Narr Tantris'
- Don Juani serenaad
Aleksander Mosolov: Kaks osa teosest "Turkmeenia ööd" (1928)
- Andante conmiti
- Lento
Fryderyk Chopin: Ballaad nr. 1 g-moll op. 23
Fryderyk Chopin: Polonees fis-moll op. 44
Kava ääristavad kahe suure poola helilooja, Chopini ja Szymanowski teosed. Mõlema loomingut iseloomustab peenus ja delikaatsus, detailitäpsus ja äärmuseni väljatöötatud muusikaline faktuur. Szymanowski tsükkel "Maskid" on värvikas ja teatraalne teos. Teose esimene osa "Seherezade" on loodud inspireerituna kuulsast "1001 öö muinasjutust" ja selle muinasjutukogumiku eksootilisest araabia hõngust ning salapärasest võlumaailmast. Muusikasse on kirjutatud killukesi neist sageli pisut õudsatest lugudest - hubisev küünlavalgus peegeldumas kuldnõudel, paksude vaipade taga toimuvad verised sündmused, Aladdin oma imelambiga ning Sindbad mäsleval merel. Sekka loomulikult lembestseene. Teine osa "Don Juani serenaad" portreteerib kuulsat naistevõrgutajat kogu tema sensuaalsuses, mehisuses, nõtkuses ja kergemeelsuses.
Ühe muusika ajaloo armastatuma klaverihelilooja Chopini Poloneesid on nagu heroilised muusikalised monumendid. Üks suurejoonelisemaid ja traagilisemaid neist on Polonees fis-moll, milles suurema osa oma elust eksiilis veetnud Chopini südamevalu ja koduigatsus avaldub üsnagi militaarsel moel, kujutades hobuste kappamist ning relvade tärinat. Pateetilistele ääreosadele vastandub õrn ja lüüriline intiimse alatooniga masurka keskmises lõigus. Chopini Ballaadid on justkui lüürilises toonis isiklikud jutustused möödunud traagilistest aegadest.
Vene (nõukogude) avangardistide hulka kuuluvat Aleksander Mosolovi võib tema varasemate tööde järgi nimetada futuristiks muusikas. Energia, liikumine, jõud ja masinlikkus iseloomustavad nii tema "Tehast" sümfooniaorkestrile, laulutsüklit "4 ajalehekuulutust" ja klaverisonaate. Hilisemal perioodil toetus tema helikeel enam rahvamuusikale. Ta kasutas turkmeenia ja kirgiisi rahvameloodiaid. Tsükkel "Turkmeenia ööd" on nii mõneski mõttes pöördepunktiks autori loomingus, ühendades nii masinlikku, halastamatut ja ükskõikset energiat kui ka idamaiseid meeleolusid.
Kadri-Ann Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. M. Bürger, Ü. Sisa, M. Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (prof. P. Lassmann, diplom cum laude) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof. A. Valdma), kust sai nov. 2004 magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastatel 2000/1 DAAD (Deutsche Akademische Austauschdienst) stipendiaat. Sumera on saavutanud tunnustust mitmetel vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ning esinenud mitmetel festivalidel, näit. ,,Arvo Pärt in NRW", ,,Quantensprünge", (Saksamaa), Klaver06, Eesti Muusika Päevad (Eesti) jne. On teinud lindistusi Eesti Raadiole ning Antes Editionile. Tegutseb aktiivselt ka kaasaegse muusika vallas ning oli aastal 2004/5 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis. Tihe koostöö mitme heliloojaga, näit. Mari Vihmand, Steingrimur Rohloff, Märt-Matis Lill (mh. M-M Lille Klaverikontserdi esmaesitaja koos Pärnu Linnaorkestriga), Tartu Uue Muusika Ansambli asutajaliige ning kunstiline juht. Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir. A.Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir. R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir. M.Kersten) jt. Ta on aktiivne ning nõutud solist ning kammermuusik nii kodu- kui välismaal. Alates sügisest 2004 Eesti Interpreetide Liidu liige, olnud ka EIL juhatuses. Tegutseb ka Klassikaraadio saatejuhina ning on pedagoog Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis, lisaks üks kontserdisarja "Kammermuusika mõisakoolides" eestvedajaid.