| 23. rida: | 23. rida: | ||
Kontserdisarjaga liitub publikukoolitusprogramm, mille raames toimuvad loengud ja töötoad koolides ning mille raames õpilaste rühm ja neid saatev juhendaja pääsevad kontserdile redutseeritud hinnaga. |
Kontserdisarjaga liitub publikukoolitusprogramm, mille raames toimuvad loengud ja töötoad koolides ning mille raames õpilaste rühm ja neid saatev juhendaja pääsevad kontserdile redutseeritud hinnaga. |
||
| + | |||
| + | ==Eesmärk== |
||
| + | Nüüdismuusika kontserdisarja MUSICA NOVA eesmärk on: |
||
| + | # |
||
| + | # rahvusvahelise potentsiaaliga, st ekspordivõimeliste kontserdiprojektide loomine. |
||
==Sihtrühm== |
==Sihtrühm== |
||
Redaktsioon: 30. juuli 2020, kell 08:10
Siin lehel toimub nüüdismuusika kontserdisarja MUSICA NOVA planeerimine.
MUSICA NOVA
Nüüdismuusika kontserdisari
- MUSICA NOVA 2021-2022
- MUSICA NOVA 2022-2023
- MUSICA NOVA 2023-2024
Kontseptsioon
Mõistet "uus muusika" (Neue Musik) kasutas esmakordselt saksa muusikaajakirjanik Paul Bekker oma 1919. aastal ilmunud essee pealkirjana. Sellest peale on uue muusika mõistes peituv modernistlik progressi printsiip mõjutanud nii heliloojaid kui ka muusikaloolasi. Arnold Schönbergi (1933/1950: 39) sõnul peaks "uus muusika" erinema kõikide põhiliste tunnuste poolest eelnevalt loodud muusikast ja see peaks olema kõrgkunstina selline, mida mitte kunagi varem ei ole väljendatud.
Uue ja vana kunsti vastandamisel on pikk ajalugu. Kuigi uue kunsti (ars nova) mõistet ei võtnud 14. sajandi alguses kasutusele uuendajad ise, sest nemad pidasid ennast pigem senise traditsiooni jätkajaks, asendasid kriitikud uuele, innovatiivsele tavaliselt omistatud positiivse hinnangu negatiivsega. Näiteks pärineb aastast 1325 Paavst Johannes XXII bulla "Püha õpetus" ("Docta Sanctorum", 1324–25), mis on suunatud uue kunsti (ars nova) vastu. Bullas kritiseeriti "uue kooli õpilasi" (novellae scholae discipuli), keelati jumalateenistusel kasutada uut tüüpi polüfoonilist muusikat, sh motette, ning nõuti trahvi ähvardusel tagasipöördumist vana stiili juurde.
Nüüdismuusika kontserdisari MUSICA NOVA toob kuulajateni nii nüüdismuusikaklassikat kui ka uut eesti muusikat. Kavades on aga koht ka teostel, mis avavad musica nova kontseptsiooni ajaloolises perspektiivis: näiteks, mis oli musica nova aastal 1370?
Sügis- ja kevadhooaega läbiv sari koosneb neljast kontseptuaalsest kontserdikavast, mille kontserdid toimuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Kontserdisarjaga liitub publikukoolitusprogramm, mille raames toimuvad loengud ja töötoad koolides ning mille raames õpilaste rühm ja neid saatev juhendaja pääsevad kontserdile redutseeritud hinnaga.
Eesmärk
Nüüdismuusika kontserdisarja MUSICA NOVA eesmärk on:
- rahvusvahelise potentsiaaliga, st ekspordivõimeliste kontserdiprojektide loomine.
Sihtrühm
Eestis on välja kujunenud põnev heliloojatest ja interpreetidest ja muusikauurijatest koosnev nüüdismuusikakogukond, mis tegeleb 20.-21. sajandi muusika uuenduslike suundumustega. Lisaks muusikale on need inimesed tihti tegevad ka muudes kunstivaldkondades, luues oma multimeediumiprojektidega sildu erinevate kunstivaldkondade vahel.
Ka muusikaõpetus eesti koolis otsib uusi suundi ja väljundeid: õpilaste seas on populaarne tegelda heliloominguga.
Koostööpartnerid
- Eesti Kontsert on riiklik kontserdiorganistatsioon, mille infrastruktuuritoetus võimaldab muusikutel võtta kavva teoseid ja teostada projekte, mis tavapärase vabakutseliste eraõigusliku finantseerimise tingimustes oleks keeruline või võimatu.
- Eesti Arnold Schönbergi Ühing on iseseisev, vaba algatuse korras loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on heategevuslik teaduse, kultuuri ja hariduse toetamine avalikes huvides, uurides ja levitades Arnold Schönbergi ning tema õpilaste-mõttekaaslaste ja teiste uuenduslike muusikasuundade pärandit. Eesmärgi saavutamiseks Ühing vahendab haridusprojektide, kirjastustegevuse, muusikaalaste ürituste jms kaudu oma eesmärgile vastavat muusikalist vaimuvara.