Pärnu Wiki
Leonorap (arutelu | kaastöö)
Märgis: Visuaalmuudatus
Märgis: Lähteteksti muudatus (2017)
4. rida: 4. rida:
 
L 5.9.2020 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
 
L 5.9.2020 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
 
<br>L 22.5.2021 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
 
<br>L 22.5.2021 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
  +
https://youtu.be/ejomtFGZXzs
<br>N 2.6.2022 kell 19.00 Tallinna Niguliste kirik
 
  +
  +
 
<br>N 14.11.2022 kell 19.00 Tallinna Niguliste kirik
   
 
PÄRNU HELILOOJATE PROJEKT 2020-2021
 
PÄRNU HELILOOJATE PROJEKT 2020-2021

Redaktsioon: 10. juuni 2021, kell 12:23

72837976 10157232121061311 4158185339380301824 n.jpg
60343470 2201838633257339 5585411561775693824 n.jpg

L 5.9.2020 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
L 22.5.2021 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik https://youtu.be/ejomtFGZXzs



N 14.11.2022 kell 19.00 Tallinna Niguliste kirik

PÄRNU HELILOOJATE PROJEKT 2020-2021

ALGORITMID


KAVA

Leonora Palu (1979)

Gravitatsioon (2019-2021)

Andrus Kallastu (1967)

Fiasco, kontsertaaria sopranile, vioolale ja elektroonikale (2015, versioon sopranile, flöödile ja elektroonikale 2020)

Indrek Palu (1977)

Algoritmilised mängud 2 viiulile ja häälele (2021)

Jaanus Torrim (1975)

Psalm 51 sopranile ja orelile (2020)

Repoo Ensemble

Improvisatsioon

Repoo Ensemble:

Kai Kallastu, sopran
Leonora Palu, flööt, hääl
Indrek Palu, viiul, hääl
Jaanus Torrim, orel
Andrus Kallastu, elektroonika


Projekti eesmärk on tutvustada ja väärtustada Pärnus sündinud, elanud või elavate ja tegutsevate või muul moel Pärnuga seotud heliloojate loomingut. Uued heliteosed kannab ette Repoo Ensemble. Kontserdid toimuvad septembris 2020 Pärnu Eliisabeti kirikus ja Tartu Jaani kirikus.


KAI KALLASTU (sopran) on esinenud ooperi- ja suurvormisolisti ning kammerlauljana ja tegutsenud ka mitmete festivalide ning kontserdisarjade produtsendina. Tema rollide hulka kuuluvad Tatjana Pjotr Tšaikovski ooperis "Jevgeni Onegin", Teine naine Richard Straussi ooperis "Elektra", Vitellia Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis "Tituse halastus, Primadonna Juust audio-visuaalses kontsertetendus "Topeltwagner juustuga", Staar kontsert-maalis "Sinine öö", Hullunud sopran installatsioon-ooperis "Hullumisstseene kvaliteetooperitest" ning Patsient eksperimentaalses muusikateatrietenduses "Mudamuusikateraapia laboratoorium". Soolokavades on ta esitanud Richard Straussi, Giocchino Rossini, Robert Schumanni, Paul Hindemithi, Arnold Schönbergi, Rudolf Tobiase ja Veljo Tormise laule. Kai Kallastu repertuaari kuulub mh Ludwig van Beethoveni Kontsertaaria "Ah! perfido", Ferenc Liszti "Kolm Petrarca sonetti", Richard Straussi "Neli viimast laulu", Jean Sibeliuse "Luonnotar", Rudolf Tobiase ballaad "Sest ilmaneitsist ilusast", Arnold Schönbergi "Viisteist luuletust Stefan George "Rippuvate aedade raamatust"" ja Paul Hindemithi "Maria elu", mida ta on esitanud mitmetel festivalidel Eestis ja Soomes. Kai Kallastule on kirjutanud muusikat eesti heliloojad Andrus Kallastu, Tatjana Kozlova, Märt-Matis Lill, Hans-Gunter Lock ja Mart Siimer.

LEONORA PALU (flööt) on lõpetanud Pärnu Lastemuusikakooli,Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi (juhendajad Anne Kann ja Jaan Õun) ja Eesti Muusikaakadeemia (dots. Raivo Peäske ja prof. Imants Sneibise juhendamisel) flöödi erialal. Aastal 2003 täiendas end Brüsseli Kuninglikus Konservatooriumis prof. Frank Hendrickxi flöödiklassis. On osalenud selliste nimekate flötistide meistrikursustel nagu Renate Greiss-Armin,Patrick Gallois, Moshe Epstein, Matti Helin, Maarika Järvi jpt. Leonora Palu tegutseb ka improvisaatorina. Aastal 2002 võitis ta duos Tauno Aintsiga eripreemia vabaimprovisatsiooni konkursil Leipzigis. Leonora Palu tegutseb aktiivselt kammermuusikuna (EMA-s oli tema juhendajaks prof.Matti Reimann). Koostöö erinevate kammermuusikutega on viinud teda konkurssidele ning festivalidele Leetu, Rootsi, Austriasse, Saksamaale ja Itaaliasse. Flötist on nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble liige.

INDREK PALU (1977) on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia jazz-viiuli ja Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal. Ta on aastaid tegelenud elektriviiuli võimaluste uurimisega, kasutab instrumentalistina esinedes live-elektroonikat ja eelsalvestatud materjali. Enne akadeemilisi kompositsiooniõpinguid esines autorikontsertidega nii sooloartistina kui koos tuntud jazz- ja eksperimentaalmuusikutega nagu Marek Talts, Jorma Toots, Hans-Gunter Lock jt. Tegutseb aktiivselt vabaimprovisatsiooni vallas, viimasel ajal koos flötist Leonora Palu ja laulja Priit Lehtoga. Peale EMTA lõpetamist jätkab aktiivselt loometegevusega ning õpetab elektronmuusikat ja noodigraafikat Pärnu Koidula Gümnaasiumis. Helilooja teeb tihti koostööd kunstnike ja koreograafidega. Kunstnik Janno Bergmanniga koostöös sündis teos “Red & Black” ning koreograafidest on tihedam koostöö Kristjan Rohiojaga. Nende ühistööna valminud etendus “Electronic City” sai eesti teatri 2014 parima tantsulavastuse auhinna.

KRISTI MÜHLING (kannel) on Eesti kromaatilise kandle interpreet, kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on klassikaline ja nüüdismuusika. Ta on paljude kandlele loodud teoste esmaettekandja nii solisti kui kammermuusikuna ning kuulub ansamblitesse Resonabilis (asutatud 2002, www.resonabilis.com) ja Una Corda (asutatud 2009, www.unacorda.net). Kristi Mühling on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kromaatilise kandle õpetuse alusepanija ning on töötanud samas õppejõuna alates kandle eriala asutamisest 2002. aastal.

AARE TAMMESALU (tšello) tegutseb vabakutselise solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja ja pedagoog. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof. Toomas Velmeti juures. 1987. aastal saavutas ta II preemia Vabariiklikul keelpillimängijate konkursil. Hiljem täiendas ta end Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris prof. Peeter Paemurru juhendamisel. A. Tammesalu on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome) ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Ta on Tobiase Keelpillikvarteti ja ansamblite Resonabilis ning Reval Ensemble liige. Tammesalu on üles astunud erinevatel Eesti muusikafestivalidel (NYYD, Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, festival Klaver, Klaaspärlimäng, Tubin ja tema aeg, Suure-Jaani muusikafestival, David Oistrahhi festival, Eesti Muusika Päevad, Tartu Jaani kiriku noorte heliloojate festival, Pärnu Nüüdismuusika Päevad jne). Solisti ja kammermuusikuna on ta esinenud mitmetes Euroopa riikides, Lähis-Idas, USA-s ja Venemaal. Samuti on ta olnud mitmete heliloojate teoste esmaesitajaks: Giovanni Bonato "Signum magnum", Tõnu Kõrvitsa teosed keelpillikvartetile, Lepo Sumera multimeediateos "Südameasjad" ning muusika Lepo Sumera ja Mai Murdmaa balletile "Piiratud ruumiga", Eino Tambergi Dialoogid tšellole ja klaverile, Teekond tšello ja löökpillidega, Mäng suure trummiga, Andres Uibo Bach peeglis jne. Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi jt loomingut. 2008. aastal osales ta tummfilmi "Noored kotkad" (1927, režissöör Theodor Luts) taasesituse muusikalisel kujundamisel. Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. Lisaks on ta korraldanud interpretatsioonikonkursse: Bachi konkurss Eesti Muusikaakadeemias (2000) ja Pärnu viiuldajate konkurss (2008). Aare Tammesalu on Rahvusvahelise Artur Kapi Ühingu ja Eesti Interpreetide Liidu liige.