L 5.9.2020 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 9.9.2020 kell 19.00 Tartu Jaani kirik
PÄRNU HELILOOJATE PROJEKT 2020
KAVA
Andrus Kallastu (1967)
- Tropus Virtus kandlele, tšellole ja kammeransamblile ad libitum (2020)
Jaanus Torrim (1975)
- Psalm 139 sopranile ja orelile (2020)
Indrek Palu (1977)
- teos viiulile ja elektroonikale (2020)
Improvisatsioonid
Repoo Ensemble:
- Kai Kallastu, sopran
- Leonora Palu, flööt
- Indrek Palu, viiul, elektroonika
- Aare Tammesalu, tšello
- Kristi Mühling, kannel
- Jaanus Torrim, orel
- Andrus Kallastu, dirigent
Projekti eesmärk on tutvustada ja väärtustada Pärnus sündinud, elanud või elavate ja tegutsevate või muul moel Pärnuga seotud heliloojate loomingut. Uued heliteosed kannab ette Repoo Ensemble. Kontserdid toimuvad septembris 2020 Pärnu Eliisabeti kirikus ja Tartu Jaani kirikus.
KAI KALLASTU (sopran) on esinenud ooperi- ja suurvormisolisti ning kammerlauljana ja tegutsenud ka mitmete festivalide ning kontserdisarjade produtsendina. Tema rollide hulka kuuluvad Tatjana Pjotr Tšaikovski ooperis "Jevgeni Onegin", Teine naine Richard Straussi ooperis "Elektra", Vitellia Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis "Tituse halastus, Primadonna Juust audio-visuaalses kontsertetendus "Topeltwagner juustuga", Staar kontsert-maalis "Sinine öö", Hullunud sopran installatsioon-ooperis "Hullumisstseene kvaliteetooperitest" ning Patsient eksperimentaalses muusikateatrietenduses "Mudamuusikateraapia laboratoorium". Soolokavades on ta esitanud Richard Straussi, Giocchino Rossini, Robert Schumanni, Paul Hindemithi, Arnold Schönbergi, Rudolf Tobiase ja Veljo Tormise laule. Kai Kallastu repertuaari kuulub mh Ludwig van Beethoveni Kontsertaaria "Ah! perfido", Ferenc Liszti "Kolm Petrarca sonetti", Richard Straussi "Neli viimast laulu", Jean Sibeliuse "Luonnotar", Rudolf Tobiase ballaad "Sest ilmaneitsist ilusast", Arnold Schönbergi "Viisteist luuletust Stefan George "Rippuvate aedade raamatust"" ja Paul Hindemithi "Maria elu", mida ta on esitanud mitmetel festivalidel Eestis ja Soomes. Kai Kallastule on kirjutanud muusikat eesti heliloojad Andrus Kallastu, Tatjana Kozlova, Märt-Matis Lill, Hans-Gunter Lock ja Mart Siimer.
LEONORA PALU (flööt) on lõpetanud Pärnu Lastemuusikakooli,Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi (juhendajad Anne Kann ja Jaan Õun) ja Eesti Muusikaakadeemia (dots. Raivo Peäske ja prof. Imants Sneibise juhendamisel) flöödi erialal. Aastal 2003 täiendas end Brüsseli Kuninglikus Konservatooriumis prof. Frank Hendrickxi flöödiklassis. On osalenud selliste nimekate flötistide meistrikursustel nagu Renate Greiss-Armin,Patrick Gallois, Moshe Epstein, Matti Helin, Maarika Järvi jpt. Leonora Palu tegutseb ka improvisaatorina. Aastal 2002 võitis ta duos Tauno Aintsiga eripreemia vabaimprovisatsiooni konkursil Leipzigis. Leonora Palu tegutseb aktiivselt kammermuusikuna (EMA-s oli tema juhendajaks prof.Matti Reimann). Koostöö erinevate kammermuusikutega on viinud teda konkurssidele ning festivalidele Leetu, Rootsi, Austriasse, Saksamaale ja Itaaliasse. Flötist on nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble liige.
KRISTI MÜHLING (kannel) on Eesti kromaatilise kandle interpreet, kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on klassikaline ja nüüdismuusika. Ta on paljude kandlele loodud teoste esmaettekandja nii solisti kui kammermuusikuna ning kuulub ansamblitesse Resonabilis (asutatud 2002, www.resonabilis.com) ja Una Corda (asutatud 2009, www.unacorda.net). Kristi Mühling on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kromaatilise kandle õpetuse alusepanija ning on töötanud samas õppejõuna alates kandle eriala asutamisest 2002. aastal.
AARE TAMMESALU (tšello) tegutseb vabakutselise solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja ja pedagoog. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof. Toomas Velmeti juures. 1987. aastal saavutas ta II preemia Vabariiklikul keelpillimängijate konkursil. Hiljem täiendas ta end Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris prof. Peeter Paemurru juhendamisel. A. Tammesalu on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome) ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Ta on Tobiase Keelpillikvarteti ja ansamblite Resonabilis ning Reval Ensemble liige. Tammesalu on üles astunud erinevatel Eesti muusikafestivalidel (NYYD, Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, festival Klaver, Klaaspärlimäng, Tubin ja tema aeg, Suure-Jaani muusikafestival, David Oistrahhi festival, Eesti Muusika Päevad, Tartu Jaani kiriku noorte heliloojate festival, Pärnu Nüüdismuusika Päevad jne). Solisti ja kammermuusikuna on ta esinenud mitmetes Euroopa riikides, Lähis-Idas, USA-s ja Venemaal. Samuti on ta olnud mitmete heliloojate teoste esmaesitajaks: Giovanni Bonato "Signum magnum", Tõnu Kõrvitsa teosed keelpillikvartetile, Lepo Sumera multimeediateos "Südameasjad" ning muusika Lepo Sumera ja Mai Murdmaa balletile "Piiratud ruumiga", Eino Tambergi Dialoogid tšellole ja klaverile, Teekond tšello ja löökpillidega, Mäng suure trummiga, Andres Uibo Bach peeglis jne. Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi jt loomingut. 2008. aastal osales ta tummfilmi "Noored kotkad" (1927, režissöör Theodor Luts) taasesituse muusikalisel kujundamisel. Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. Lisaks on ta korraldanud interpretatsioonikonkursse: Bachi konkurss Eesti Muusikaakadeemias (2000) ja Pärnu viiuldajate konkurss (2008). Aare Tammesalu on Rahvusvahelise Artur Kapi Ühingu ja Eesti Interpreetide Liidu liige.