Loov Pärnu https://loovparnu.ee/
ARUTELUD
2.10.2020 Nooruse Maja
Kaardistame hetkeseisu ja meid enim mõjutavad ühiskondlikud trendid. Arutame, millised võiksid olla valdkonna peamised prioriteedid ja arenguvajadused ning kuidas siduda kultuuri senisest veelgi enam teiste elualadega, sh hariduse, noorsootöö, sotsiaaltöö, ettevõtluse ja turismiga.
Oktoobri alguses avame ka kogu strateegiaprotsessi tutvustava veebilehe, kuhu paneme üles kõikide kohtumiste kokkuvõtted. Seejärel on kavas korraldada temaatilised ümarlauad (linna- ja riigiasutused, mittetulundusühendused, ettevõtjad), samuti viime läbi kohtumised kõikides osavaldades ja teiste valdkondade esindajatega. Kõikidel huvilistel avaneb võimalus protsessis kaasa rääkida ja osaleda.
Pärnu kultuuri- ja spordistrateegia 2030 koostamist nõustavad kultuuripoliitika ja loomemajanduse mõttekoda Creativity Lab (www.creativitylab.ee) Ragnar Siili juhtimisel koostöös TÜ Pärnu Kolledžiga. Arutelul osaleb ka Astrid Hallik, Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik, kes räägib nende piirkonna kogemust kultuuristrateegia koostamise ja elluviimisega.
Ajakava
- 10.30 uksed avatud, hommikukohv
- 11:00 linnapea R. Kosenkranius tervitus
- 11:20 mõttekoda Creativity Lab Ragnar Siil: sissejuhatus, strateegiaprotsessi tutvustus
- 13:00 lõunapaus Nooruse Majas
- 13:45 strateegiapäev jätkub
- 15:30 energiapaus
- 15:45 päeva kokkuvõtted ja edasised plaanid
- 16:00 lõpetamine
Loov Pärnu avaürituse lühikokkuvõte 2. oktoober 2020
Allikas: https://media.voog.com/0000/0047/3873/files/strateegia1.pdf
Loov Pärnu protsessi esimene strateegiapäev toimus 2. oktoobril Nooruse Majas, kuhu registreerus 45 osavõtjat. Üheskoos alustati Pärnu linna kultuuri- ja spordivaldkonna strateegiakava koostamise protsessiga ning peamiste teemadena arutati (1) arengut soodustavaid tegureid, (2) arengut takistavaid tegureid ning (3) küsimusi, millele soovitakse arengukava protsessi lõpuks vastuseid.
Arengut soodustavate tegurite arutelus joonistus välja kolm peamist teemat:
- (1) turismiga seotud teemad (mh suurepärane geograafiline asukoht; tugiteenuste võrgustiku olemasolu; “kuurortlik kergus”; miljööväärtuslik; Riia-Tallinn tee peal);
- (2) kultuuriga seotud teemad (mh ajaloolise pärandi olemasolu; tugevad kaasaegsed kultuuriasutused ning neid toetav võrgustik; rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud;
mitmekesine kultuuritegevus);
- (3) KOViga seotud teemad (mh linnapoolsed stipendiumid ja preemiad valdkonnale; dünaamiline lähenemine kultuuritegevuste toetuseks).
Arengut takistavate teguritena toodi välja näiteks
- linna liigset turismikesksust ning sellega kaasnevat lärmi;
- hooajaväliselt “kultuuripärlite” puudumist;
- kohaliku kogukonna hooajavälist passiivsust;
- põhjalike kultuuriuuringute puudumist;
- kultuuriekspordi ja rahvusvahelistumise vähesust;
- Pärnu kultuurilise identiteedi ja ühtse loo puudumist ning imagoloogilist ebaselgust;
- loomelinnaku puudumist;
- ühise toimiva infovälja puudumist;
- valdkonnas ühiste prioriteetide puudumist.
Peamised küsimused, millele selle protsessi lõpus vastuseid soovitakse saada on alljärgnevad:
- - Mis on Läänemere pärl?
- - Kuidas jõuda suurema, aktiivsema kultuuritarbimiseni?
- - Kuidas motiveerida praeguseid kultuuritegijaid?
- - Kuidas kaasata rohkem kohalikku loomisesse?
- - Kuidas formuleerida keskne imago ja identiteet Pärnule?
- - Kuidas tagada kohalik järelkasv (noored ja järelkasv), et noored tuleksid tagasi?
- - Kuidas luua kohalikku ettevõtlikust?
- - Kuidas teha Pärnust Baltikumi pealinn?
- - Kuidas koostöös luua kultuurikants Pärnu?
- - Kuidas viia kokku loomemajandus, ettevõtlus, kultuur ja linnaplaneerimine?
- - Kuidas parandada infoliikumist?