Pärnu Wiki
Advertisement
Täna on 21. september 2021

Pärnu linnavalitsus on käivitanud Pärnu kultuuri- ja spordistrateegia koostamise. Protsessi eesmärk on leppida koos valdkonna esindajatega kokku tulevikuvisioon ja olulisimad tegevussuunad. Usume, et looval Pärnul on potentsiaali saada Läänemere pärliks ning et kultuuril ja spordil on selle ambitsiooni saavutamisel täita võtmeroll. Strateegia koostamist nõustavad kultuuripoliitika mõttekoda Creativity Lab koos Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžiga.

Allikas: https://loovparnu.ee/

Kultuuri- ja spordistrateegia koostamise protsess

Loov Pärnu programm koosneb neljast osast:

Kultuuri- ja spordistrateegia 2030 koostamine
Kultuuri- ja spordistrateegia juurde kuuluva aastase tegevuskava koostamine ja selle täitmise hindamine
Pärnu kultuuri-, spordi- ja loomemajanduse kaardistuse läbiviimine
Loov Pärnu koolitus- ja arendusprogrammi käivitamine

Hetkel on käivitatud esimene osa ehk strateegia koostamine.

Arengukava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et hea ja toimiv strateegia on:

Lühike, selge ja konkreetne
Tulemuskeskne ja mõõdetav
Prioriteetidele keskenduv ja ambitsioonikas
Teiste linna eesmärkidega haakuv
Koostatud kaasavalt ja avatult
Ajas elav ja muutuv, regulaarselt uuendatav.

Koostatav strateegia sisaldab järgmisi osasid:

kultuuri-, loomemajanduse ja spordivaldkonna missiooni ja visiooni
põhiväärtuste ja tegevuspõhimõtete kokkulepet
peamiste valdkonda mõjutavate kohalike ja üleilmsete trendide analüüsi
peamiste tugevuste, võimaluste, nõrkuste ja ohtude analüüsi
strateegilisi eesmärke koos mõõdikutega
olulisimaid tegevussuundi koos vastutajatega
kultuurivaldkonna ja spordivaldkonna kokkupuutepunkte teiste seotud valdkondadega, sh turismi, ettevõtluse, hariduse, noorsootöö, sotsiaalvaldkonna jt.

Tegevus- ja ajakava

Avaüritus (strateegiapäev 1) 02.10.2020
Protsessi veebilehe koostamine ja käivitamine 13.10.2020
Veebipõhise küsitluse läbiviimine valdkonnas (oktoober-november 2020)
Arutelud osavaldades Audrus, Paikusel ja Tõstamaal (november-detsember 2020)
Valdkondlikud ümarlauad: (detsember 2020-jaanuar 2021)
mittetulundussektoriga (rahvakultuur, kunstid, seltsid)
ettevõtjatega (loomemajandus, turism)
omavalitsuse ja riiklike asutusega (teater, muuseum, raamatukogud)
spordivaldkonnaga
teiste valdkondadega (sotsiaal, haridus, noorsootöö)
Strateegiapäev 2 (jaanuar 2021)
Tagasisidestamine ja kooskõlastamine (veebruar)
Esitamine kinnitamiseks (märts-aprill 2021)


Pärnu kultuuri- ja spordistrateegia tööversioonid

Arengukava raamistiku ettepanek (28.04.2021) - visioon, põhimõtted, eesmärgid ja tegevussuunad

LOOV JA LIIKUV PÄRNU 2030 Pärnu kultuuristrateegia ja spordistrateegia Strateegiline raamistik

LOOV JA LIIKUV PÄRNU

Pärnu kultuuristrateegia aastani 2030
Pärnu spordistrateegia aastani 2030
Pärnu linna arengukava 2035
Pärnu turismistrateegia 2025
Pärnu linna haridusvaldkonna arengukava 2013-2025
Arengustrateegia “Pärnumaa 2035+”
Pärnu linna sotsiaalhoolekande arengukava 2025
Pärnumaa noorsootöö arengukava 2015-2023
Kultuurivaldkonna arengukava “Kultuur 2030”
Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030
Euroopa Komisjoni uus Euroopa turismi tegevuskava

Loova ja liikuva Pärnu DNA

Inimesed
Organisatsioonid
Sündmused
Taristu ja keskkond
Süsteem
Korraldus
Rahastamine

Väärtused

Väärtustame ja toetame algatusvõimet. Julgeme suurelt mõelda ja unistada
Liigume eesmärkide suunas üheskoos. Koos tegutsedes oleme tugevamad
Keskendume lahendustele ja loome võimalusi. Me ei küsi, miks ei saa, vaid otsime viise, kuidas saaks
Oleme alati hoolivad, sõbralikud ja arvestavad. Hoolime iseendast, teistest ja keskkonnast enda ümber

Sihtgrupid

Kõik Pärnu elanikud
Pärnu kultuuri- ja spordirahvas
Kultuuri- ja spordivaldkonna partnerorganisatsioonid
Seotud valdkondade asutused ja organisatsioonid Pärnus
Pärnu külalised Eestist ja välisriikidest

Visioon: Aastaringselt loov ja liikuv Pärnu. Linn, mis ei püsi paigal!

Pärnu kultuuristrateegia visioon: Pärnu on suurepärase elukeskkonnaga Läänemere kultuuripärl.
Pärnu spordistrateegia visioon: Valdav osa pärnakatest liigub ja spordib.

Strateegilised eesmärgid:

Pärnu kultuuristrateegia strateegilised eesmärgid
1. Pärnus on loomeinimesi ja kohalikku omaalgatust väärtustav keskkond.
2. Pärnu mitmekülgne ja kõrgetasemeline kultuurielu kõnetab nii kohalikke kui ka külalisi.
3. Pärnus on kultuuril ja loovuseloluline roll inimeste ja linna arengus.
Pärnu spordistrateegia strateegilised eesmärgid
1. Pärnus on liikumist ja sporti soodustavad tingimused.
2. Pärnus on terviklikult toimiv spordisüsteem.
3. Pärnu on mitmekülgsete ja kõrgetasemeliste spordisündmuste toimumispaik.

Pärnu kultuuristrateegia 2030 peamised tegevussuunad: 1. Pärnus on loomeinimesi ja kohalikku omaalgatust väärtustav keskkond. Loovatest inimestest ja ideedest tulvil Pärnu.

  • Kultuuritegijate toetamine, motiveerimine ja tunnustamine; kultuurivaldkonna eestvedajate järelkasvu toetamine ja võimekuse arendamine.
  • Kaasaegse töökeskkonna ja atraktiivsete loominguliste keskkondade arendamine.
  • Kultuuritegijate koostöö ja infovahetuse arendamine; kultuuritegijate ja loovisikute kaasamine valdkondlikesse protsessidesse.
  • Kohaliku omaalgatuse väärtustamine, kultuuri hoidvate ja arendavate kogukondade ning seltsiliikumise toetamine.
  • Paindlik ja läbipaistev kultuurirahastuse süsteem, sh eksperimenteerimise ja uute algatuste soodustamine.
  • Kultuurielu rahvusvahelistumise toetamine ning välisprojektides osalemise soodustamine.

2. Pärnu mitmekülgne ja kõrgetasemeline kultuurielu kõnetab nii kohalikke kui ka külalisi. Pärnu kui suvine metropol ja talvine kultuurne väikelinn.

  • Kultuurivaldkonna asutuste, organisatsioonide ja sündmuste ning festivalide toetamine, sh hooajavälise kultuuripakkumise laiendamine ja sündmuste valiku mitmekesistamine.
  • Kultuuritaristu kaasajastmine ja väljaarendamine, sh vabaõhu kultuurirajatiste ja sündmuspaikade arendamine.
  • Kultuuris osalemise harjumuse kujundamine ja teadlikkuse tõstmine, tihedam koostöö festivalide korraldamisel ja

ajastamisel.

  • Piirkondliku mitmekesisuse ja koostöö soodustamine ning kultuuripakkumise laiendamine kogu Pärnu territooriumil.
  • Pärnu kui hinnatud kultuuriturismi sihtkoha arendamine ja turundamine nii Eestis kui ka välisturgudel, kultuuril ja

loovusel põhinevate turismitoodete ja -teenuste arendamine ja turunduamine.

  • Kultuuri kättesaadavuse ja ligipääsetavuse suurendamine.
  • Keskkonnahoidliku kultuurikorralduse põhimõtete juurutamine.

3. Pärnus on kultuuril ja loovusel oluline roll inimeste ja linna arengus. Loov Pärnu kui inimsõbralik, hästi toimiv ja atraktiivne elukeskkond.

  • Kultuuritegevus kogu inimese elukaare ulatuses (lastest ja noortest kuni eakateni ning erivajadustega inimesteni), kultuuri tihedam sidumine hariduse, noorsootöö, sotsiaalvaldkonna ja tervishoiuga.
  • Kultuuri ja loovust toetava linnaruumi arendamine.
  • Kultuuri muutmine linnapildis nähtavamaks.
  • Loomeettevõtluse soodustamine ja loomemajandusklastrite toetamine.
  • Kultuuri ja loomemajanduse sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamine.

Pärnu spordistrateegia 2030 peamised tegevussuunad 1. Pärnus on liikumist ja sporti soodustavad tingimused. Liikumine on loomulik osa iga inimese elus

  • Noortespordi ja saavutusspordi vajadustele vastava taristu arendamine.
  • Aastaringselt sportimist ja liikumisharrastust toetava taristu arendamine, sh terviseradade, kergliiklusteede ja välispordirajatiste korrashoid ja rajamine kogu omavalitsuse territooriumil.
  • Linnakeskkond on liikujatele ja sportijatele turvaline, mugav ja tervislik.
  • Piirkondliku mitmekesisuse ja koostöö soodustamine ning sporditegevuste ja liikumisharrastuse võimaluste laiendamine kogu Pärnu linna territooriumil.
  • Liikumisharrastuse propageerimine ja soodustamine kogu elukaare ulatuses.
  • Liikumis- ja spordivõimaluste laiendamine koostöös koolidega.

2. Pärnus on terviklikult toimiv spordisüsteem. Hästi korraldatud tugisüsteem noortespordist saavutusspordini.

  • Treenerite toetamine, tunnustamine ja järelkasvu tekkimise soodustamine.
  • Toetav, aktsepteeriv ja sportlaste arengule keskenduv koostöö kõikide osapoolte vahel.
  • Spordiorganisatsioonide ja spordisündmuste korraldamise toetamine.
  • Spordivaldkonna asutuste ja organisatsioonide regulaarne koostöö ja infovahetus.
  • Selgetel ja kokkulepitud alustel toimiv valdkonna rahastamine.
  • Spordi- ja liikumisharrastuse ulatuse hindamine, statistika kogumine ja analüüs.

3. Pärnu on mitmekülgsete ja kõrgetasemeliste spordisündmuste toimumispaik. Pärnu meelitab spordisõpru lähemalt ja kaugemalt.

  • Eesti ja rahvusvaheliste tiitlivõistluste ning rahvaspordisündmuste korraldamine Pärnus.
  • Spordi ja liikumisharrastusega seotud turismitoodete ja -teenuste arendamine.
  • Spordivõistluste ja rahvaspordiürituste turundamine.
  • Keskkonnahoidliku spordikorralduse põhimõtete juurutamine.

Kohtumiste kokkuvõtted

Spordivaldkonna veebikohtumise kokkuvõte 04.03.2021

Pärnu kultuuri ja spordistrateegia
Spordivaldkonna kohtumine 4.03.2021
Allikas: https://media.voog.com/0000/0047/3873/files/201007%20Spordivaldkonna%20I%20kohtumine.pdf

Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud uuringu põhjal on teismeliste noorte liikumisharjumus kahanevas trendis ja see on murettekitav. Soovitustele vastaval määral (vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust päevas) liigub 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest, sh 17% poistest ja 14% tüdrukutest). Vähemalt tund aega viiel ja enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivseid noori oli 41%. Vanuse kasvades mõõdukas kehaline aktiivsus langeb: 11-aastastest lastest on vähemalt tund aega viiel ja enamal päeval nädalas mõõdukalt aktiivsed 48%, 13-aastastest 40% ja 15-aastastest 35%. Mõõdukat kehalist aktiivsust suurendavad pere hea majanduslik olukord ja piisav uni. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/158107216065_Eesti_kooliopilaste_tervisekaitumine_2017_2018_uuringu_raport.pdf)

  • Pärnu on sportlik linn, inimesed hindavad Pärnu liikumisharrastuse ja sportimisvõimalusi. Pärnul on potentsiaali olla Eesti sportlikuim omavalitsus. Eesmärk on pakkuda kõikidele elanikele võrdseid võimalusi liikumiseks ja sportimiseks.
  • Spordivaldkonnas peaksid osapooled omavahel rohkem suhtlema ja koostööd tegema. See ei puuduta ainult sportlasi, vaid ka klubisid. Infovahetus spordivaldkonna tegijate ning linna vahel võiks olla senisest regulaarsem. Pärnumaa Spordiliit, Pärnu Spordiliit, linna spordinõunik ja linnas tegutsevad asutused ja organisatsioonid – oluline võrgustik valdkonna arendamisel.
  • Pärnu sporditegevustoetuste meetmete kaudu on eelistatud olümpiamängude kavva kuuluvad spordialad. Nende spordialade seas ei peaks Pärnus olema eraldi esiletõstmist ja eelistamist. Pärnus võiks olla ju mõni selline uus spordiala, mille nišši Eestis saaks Pärnu jõulisemalt katta. Soodsama arenguga alad määrab ka Pärnu asend, initsiatiivikus ja tulemused.
  • Üheks prioriteediks Pärnus peab olema spordi viimine noorteni. Spordi juurde jõudmine ei tohiks olla juhuslik, vaid see peab olema teadlik tegevus. Süsteem peaks igakülgselt toetama laste ja noorte jõudmist sporditegevuse juurde. Üks võimalus on osaleda aktiivsemalt „Mobiilse spordimessi“ ja EOK poolt algatatud projekti „Sport kooli“ programmides. Koos klubidega pakkuda üldhariduskoolide õpilastele mitmekesisemat kehalise kasvatuse programmi. See peaks olema uus normaalsus, et lapsed käiksid 1-2 korda nädalas klubides aladega tutvumas koolipäeva raames, see tuleks viia sisse ka õppekavadesse. Kõik koolid pole seni pilootprojektiga liitunud. Hetkel tehakse seda kehalise kasvatuse raames, aga kui oleks soov lisatundi teha, siis tuleb seda teha millegi arvelt. Spordiklubide poolelt pole kõik treenerid koolitundide ajal vabad, et õpilastele tegevusi korraldada.
  • Peame vaatama, millised on noorte jaoks atraktiivsed liikumise viisid (nt rula) ning Pärnus peaks pakkuma võimalusi, kuidas nende aladega vabalt tegeleda. Oluline on taristu tasuta kasutamise võimalus.
  • Sport on püramiidikujuline, ülimalt oluline on võimalikult lai kandepind. Rollide jaotus: spordikeskus, spordikool, spordiklubid – kõigil on oma kindel koht terviksüsteemis. Spordikooli kaudu oleks võimalik luua laste ja noortega tihedamat kontakti. Pärnu Spordikooli kaudu on võimalik suunata laste ja noorte sporditegevust harrastustasemel, kus spordiga saavad tegeleda ka need, kel puudub otsene motivatsioon võistlustel osalemiseks. Puudu on selline treeninggrupp, kus lapsed ei peaks valima konkreetset spordiala, vaid mis pakuks pigem üldfüüsilist ettevalmistust ning võimalust tutvuda eri spordialadega, seda just noorematele lastele. Pärnu Spordikeskus peab tagama taristu arendamise (kaasaegsuse) ja korrastamise. Sisulises tegevuses on oluline roll ikkagi klubidel, kes peaksid tegelema kõigi treeningtasemetega.
  • Spordikooli arengukava on uuendamisel, kõigil on võimalus kaasa rääkida. Spordikool ei dubleeri väga klubide tegevust. Peamiselt tegeleb kool selliste aladega, kus klubiline tegevus puudub ja/või tegeletakse klubis ainult täiskasvanutega. Spordikool kasvatab klubidele järelkasvu. Probleem on selles, et uusi, noori ja kvalifitseeritud treenereid võiks Pärnusse juurde tulla. Treenerite koolitus ja enesetäiendusvõimaluste pakkumine on oluline. Liikumisharrastuse propageerimisega tegeleb kõige laiemalt Pärnumaa Spordiliit, aga see on koostöö teema.
  • Peamiseks märksõnaks arenguid planeerides on „liikuv Pärnu“. Senisest rohkem tuleb tunnustada ja väärtustada liikumist ühiskonnas (sportlikud ettevõtted, sportlikud pered). Mida rohkem inimesed liiguvad, seda rohkem jõuavad kõik vanuseastmed spordi juurde. Ka siin on oluline taristu tasuta kasutamise võimalus.
  • Hea oleks, kui riigi tasemel oleks seatud mõõdikud, mille alusel hinnata sporditegevust ja liikumisharrastust ning võrrelda end ka teiste omavalitsustega. Spordiinfo.ee järgi on Pärnu olukord liikumisharrastuses Eestis hea, aga Põhjamaadest jääme maha.
  • Pärnu linnas võiks toimuda rohkem spordivaldkonna suursündmusi (pigem tippspordisündmusi), mis võimaldab tõsta teadlikkust ja äratada inimestes huvi spordi vastu.
  • Tugev spordisüsteem baseerub tugevatel treeneritel. Tulevikus võiks treeneritele pakkuda kohapeal temaatilisi koolitusi ja loengusarju. Need võiksid olla ka spordialade ülesed (nt ettevalmistus), et anda ideid teiste alade treeneritele. Samuti tuleb seista selle eest, et treenerite töö oleks piisavalt tasustatud ning tagatud oleks noorte treenerite järelkasv. Kui me soovime saada lapsi ja noori senisest rohkem liikuma, ei peaks treenerite tasustamise süsteemis olema võistlustel osalemine määrava tähtsusega. Noori treenereid saada selle palgatasemega Pärnusse, mis ei taga elamisväärset elu või noortel kodu soetamist, on väga keeruline. Vajalik on tagada starditingimused. Riik toetab 5. kategooria treenereid (pisut vähem kui poole ulatuses), samuti toetab Pärnu linn. Avaliku sektori toetus on kriitilise tähtsusega.
  • Kui palju panustatakse klubis treenivale lapsele ja kui palju Pärnu Spordikoolis tegutsevale lapsele? Kõiki lapsi peaks toetama võrdselt. Sealt tekivad pinged klubide ja Spordikooli vahel. Spordikooli idee oli algselt koondada parimaid treenereid ja lapsi, aga kui soovime ka näha seda huvispordi keskusena, siis tuleks Spordikooli kontseptsioon üle vaadata.
  • Arengukava koostamisel tuleks Pärnus üle vaadata ja kokku leppida rahastamisalused. Kas ühed alused toimivad nii tippspordi ettevalmistuseks kui ka harrastustegevuseks (spordimeisterlikkus vs järelkasv)?
  • Pärnu on piisavalt väike linn, kas see võimaldab treeneritel spetsialiseeruda (tippsportlased, noortetreener jne)? Treenerid peavad tegelema algajatega, U19, U23, tippsportlased. Rahastamissüsteem peaks võtma seda arvesse.
  • Oluline on tagada sporditegevuse kättesaadavus ja demokraatlikkus. Eriti oluline on vabaõhu taristu. See on eriti oluline ka osavaldade vaates. Spetsiifilisemad alad tuleb lahendada läbi keskuslinna taristu. Ka sisetaristu (sh spordisaalid) tasuta kasutamise võimalus on seejuures oluline.
  • Pärnul on unikaalne asukoht, et arendada veesporti (sõudmist, purjetamist, aerutamist, motosporti) ja selleks sobilikku taristut (sh sõudestaadion). Veespordialade koos arendamine ja ühiselt turundamine aitaks tõsta kogu potentsiaali.
  • Võimlemise valdkonnas on mitmeid alasid, mida Pärnus ei saa tänasel päeval harrastada (nt batuudihüppeid). Kuna Pärnus puudub võimlemisaladele sobiv hall, siis puuduvad vajalikud tingimused aladega tegelemiseks.

Kultuuriasutuste, festivalide korraldajate ning organisatsioonide veebikohtumise kokkuvõte (18.-19.02.2021)

Allikas: https://media.voog.com/0000/0047/3873/files/210228%20Loov%20P%C3%A4rnu%20veebikohtumiste%20kokkuv%C3%B5tted.pdf
18.02.2021 kell 13:00-15:00 – kultuuriasutuste esindajad
18.02.2021 kell 15:30-17:30 – omaalgatuslikud kultuuriühendused
19.02.2021 kell 13:00-15:00 – kultuuri- ja spordisündmuste korraldajad

  • Pärnu kui loova linna kontseptsioon ei tohi jääda abstraktseks mõisteks. Loovaks linnaks olemine tähendab ennekõike loomingulist keskkonda (loovuse väljendust toetavat keskkonda), mille keskmes on loovisik. Pärnu peab muutuma kohalikele ja väljast poolt tulevatele loovisikutele atraktiivsemaks paigaks.
  • Loovas linnas mängivad kõik osapooled olulist rolli – nii riiklikud kui omavalitsuse kultuuriasutused, omaalgatuslikud kultuuriseltsid, organisatsioonid, loomekeskused, festivalid ja sündmused, loomeettevõtted jt. Institutsioonid kannavad endas järjepidevust – kui eraalgatusel põhinevad üksiktegijad võivad väsida, siis institsioonid tagavad tegevuse stabiilsuse. On oluline, et kõik kultuuriväljal tegutsejad teeksid tihedat koostööd ühise eesmärgi nimel. Pärnus ei peaks tegema vahet riiklikel, omavalitsuse või eraalgusel põhinevatel tegijatel. Vajame ühtset mõtlemist linnas – me oleme üks kultuuriruum. Pole oluline, kellele mõni asutus või organisatsioon kuulub. Peame kastma kõiki taimi. Me loome ühist väärtust. „Me pole tulnud siia meelt lahutama, vaid meeli ühendama.“ (T. Mägi)
  • Pärnus on väga korralik kultuuriasutuste ja -tegijate võrgustik ja taristu. Kontserdimaja võimaldab pakkuda kõrgetasemelist muusikavalikut eri maitsele ning luua kollektiividele head esinemisvõimalused. Raamatukogud moodustavad tiheda võrgustiku, mis lisaks lugejate teenindamisele ning lugemisharjumuse kujundamisele pakuvad oma tegevustega tuge ja võimalusi Pärnu loovisikutele. Raamatukogu vaates on väljakutseks Ranna raamatukogu ruumiprobleem ning võimalused pidada sammu tehniliste uuendustega. Pärnu Muuseum on eri tegevuskohtadega loob mitmekülgsed eeldused uurimaks ja vahendamaks Pärnu linna ja maakonna ajalugu. Teater Endla pakub tasemel teatrielamusi ning võõrustab külalisteatreid mujalt Eestist.
  • Nooruse Maja on osaliselt renoveeritud ja tegevuste ampluaad on laiendatud. Tegevusmudel erasektori ja omavalitsuse vahel toimib, kuid käimasolev kriis on avaldanud tõsist mõju.
  • Kultuuriklubi Tempel on oma tegutsemise perioodil olnud oluline elava muusika ökosüsteemi keskusena ja pakkunud tööd ka muusikavaldkonna professionaalidele. Lisaks on oluline olnud ka publiku harimise eesmärk. Pärnu linnavalitsus on kultuuriklubi tegevust igati toetanud. Nüüd on vaja leida tegevuseks uus väljund.
  • Pärnu Linnagalerii on hallatava asutusena mittetulunduslik, linn katab tegevuskulu. Kunstivaldkonnas on suurimaks probleemiks riiklike toetusmeetmete Tallinnakesksus, mis ei arvesta regionaalsete vajadustega. Kui me ei suuda kunstivaldkonnas tegutsevaid loovisikuid toetada ega neile tegutsemiseks soodsaid võimalusi luua, siis nad lahkuvad. Varem toetati Kultuuriministeeriumi kaudu kohalikke galeriisid, nüüd enam mitte, pärast mida jäid mitmed kohalikud galeriid (sh Pärnus) hätta (nt Avangard Galerii).
  • Linnal puudub kultuurimaja. Mõned peavad seda nõrkuseks (puudub keskne koht), aga teised arvavad, et see on aidanud kaasa eraõigusliku kultuurisektori arengule ja paindlikkusele.
  • Üldiselt on viimase kahekümne aastaga Pärnu kultuurielu kvaliteet, mitmekesisus ja rahvusvahelisus oluliselt paranenud. Samas on jätkuvalt arenguruumi. Küsimus pole pelgalt sündmuste korraldamises, vaid kohalikele loovisikutele võimaluste loomises, et tutvustada neid laiemalt mitte ainult Pärnus, vaid Eestis ja rahvusvaheliselt laiemalt. Noortele vanuses 19-26 kogukonnatunnetusega kultuurisündmusi võiks olla rohkem. Tudengitele võiks olla atraktiivne, kui on neile kultuurne keskkond. Lisaks pidudele on veel midagi vaja.
  • Üldiselt leitakse, et Pärnus on tugevad tippinstitutsioonid (kes tutvustavad oma põhitegevuse kõrval Pärnus ka nišši kuuluvaid kultuurinähtusi) ning tugevad harrastajad, kuid puudub tugev keskmik. Palju on projektipõhisust, puuduvad võimalused tegeleda pikaajaliselt publiku harimise ja arendamisega.
  • Pärnus on üldiselt koostöö kultuurivaldkonna ning hariduse vahel hea. Lapsed ja noored kõikidel haridusastmetel on kaasatud kultuuriasutuste pakutavatesse programmidesse (raamatukogud, muuseum, galeriid, koolikontserdid, teater jm).
  • Pärnu kultuuristrateegia koostamisel ei peaks nägema Pärnu kui turismilinna kuvandit ning sellega kaasnevat suurt hooajalisust nõrkusena, vaid tugevusena. Pärnus kohtuvad kaks linna – suvine metropol, mis meelitab headel aastatel ligi 1 mln külastajat, ning talvine kultuurne väikelinn oma 50 000 elanikuga. Nende kahe Pärnu külje oskuslik sidumine võimaldab pakkuda mõlemast maailmast parimat ning tuua esile linna tugevusi.
  • Samas ollakse ühel meelel, et Pärnu kuvandis peaks senisest oluliselt kesksemat rolli mängima kultuur ja loovus. Pärnu on aastaid edukalt rõhunud suvepealinna (ning sellega kaasneval „peopealinna“) mainet, kuid rohkem tuleks tähelepanu suunata kultuurituristidele (ehk kultuuritundlikule külastajale). Meie sõnum peaks olema, et tulevikus ei tulda Pärnusse ainult ranna ega spaahotellide pärast, vaid ka osa saama rikkalikust ja kõrgetasemelisest kultuurielust. Pärnu kultuurilised maamärgid peaksid olema linnaruumis paremini nähtavad ja esile toodud.
  • Üks suurimaid nõrkusi on olnud ühisturundus. Seda ei tee piisavalt kultuuriasutused ega organisatsioonid omavahel, linn tervikuna oma kultuuripakkumist tutvustades, samuti mitte linna turismialasel turundamisel. Praegu pingutavad kõik omaette. Üleriigiliselt on hetkel oluline kanal ERR (Ester Vilgats) ja ka Pärnu Postimees.
  • Kriisi mõjud võivad turismisektorit veel aastaid mõjutada, mistõttu on just nüüd aeg mõelda innovaatiliselt. Milliseid külalisi me linna ootame? Kuidas neid külalisi hoida? Turistid soovivad näha päris elu. See pole ainult üks sündmus, see on laiem pilt, need on elamused, mida külalised soovivad kogeda. Me pole enam ainult turismi sihtkoht välisturgudele, vaid üha olulisemaks on muutunud siseturismi tähtsus.
  • Inimeste (sh loovisikute) lahkumine Pärnust on tõsine probleem. Kultuuristrateegia peaks tõsiselt tegelema selle trendi pidurdamise või tagasipööramisega. Just seetõttu on oluline aidata kaasa selliste keskuste tekkimisele, mis meelitavad loomingulisi inimesi ligemale ning moodustavad nn loomeklastri. Selliseks algatuseks oleks Pärnu Loomelinnak kui loova elu keskkond. Esmalt tuleks püüda kaugtöö tegijad. Suur küsimärk on kinnisvara – kuhu selline keskkond luua. Oluline on hinnata ka Pärnust väljapoolt tulevaid inimesi. Kuidas meelitada loovisikuid väljast Pärnusse, kuidas nad tunneksid end teretulnuna? Kuidas soodustada uusi algatusi? Loomeresidentuurid on olulised loovisikute meelitamisel ja võimaluste pakkumisel.
  • Kultuuripakkumine pole oluline ainult väljapoole, vaid ka kohalikele. Me räägime palju sellest, mida väljast inimesed räägivad. Aga oma inimesed peavad ise hindama ja väärtustama kohalikku kultuuri. Kui pärnakas on rahul, kutsub ta sellest osa saama ka oma sõbrad ja tuttavad mujalt. Samal ajal vajame ka välist peegeldust, kuidas tervikpildis välja paistame. Samuti vajame pädevat ja kvaliteetset statistikat kultuuri olukorrast linnas.
  • On selge, et ainult omavalitsuse rahadega ei ole võimalik suuri projekte ellu viia. Vaja on nii riigi, erasektori kui Euroopa Liidu tuge. Välisrahastuse kaasamise võimekus kultuurisektori arendamisel on olnud seni väga väike, see eeldab nii tegijate rahvusvaheliste võrgustike laiendamist, projektide juhtimise ja koostamise koolitusi kui ka tuge omafinantseeringu katmiseks.
  • Pärnus on rikkalik kultuuripakkumine, aga inimeste aeg on paratamatult piiratud. Sündmused satuvad ühele ja samale ajale. Hetkel on ajatelg liigselt suve poole kaldu, peaks rohkem planeerima ka hooajavälisele ajale (samas see pole Pärnu eripära, ¾ festivalidest toimubki suveperioodil). Senisest enam oleks vaja tegevuste koordineerimist. Loov Pärnu peaks endas sisaldama ka regulaarset ja avatud koostööformaati kultuuritegijate ning kohaliku omavalitsuse vahel. Eesmärk peaks olema luua aastaringselt Pärnus loovat keskkonda hoidev kogukond.
  • Pärnu on väikese Eesti üks omavalitsus. Peame tegema koostööd mitte ainult linnas, vaid maakonnas, Eestis kui ja Läti/Riiaga. Toimivaid kultuurisuhteid tuleks hoida ka sõpruslinnadega (Jelgava, Šiauliai, Vaasa jt). Üldse võiks Pärnu kultuurielus olla rahvusvahelist ambitsioonikust senisest veelgi rohkem.
  • Noortele kultuurispetsialistidele pole pakkuda töökohti ega võimalusi. Järelkasvu leidmine on keeruline. Osadel kultuuriorganisatsioonidel on häid kogemusi vabatahtlike ja praktikantide kaasamisel.
  • Nii nagu kultuuri toetamisel üldiselt on ka Pärnus vaja leida sobiv tasakaal vanade traditsioonide ja uute algatuste vahel. Ühest küljest on oluline anda end tõestanud kultuurinähtustele vajalik stabiilsus, kuid teisalt peab jääma piisavalt ruumi uuendusteks ja eksperimenteerimiseks.
  • Loov Pärnu üheks nurgakiviks peaks saama kultuurivaldkonnas tegutsejate võimekuse tõstmine (eriti tugivaldkondades, sh juhtimine, projektide elluviimine, turundus ja kommunikatsioon) ja koostöö tõhustamine. Kaaluda tuleks koostöökohti Pärnu Kolledžiga. Kolledžisse tuleks tuua looverialad sisse (creative problemsolving), mis aitab linna tuua eriilmelist seltskonda ning seoks kultuuri, loovuse ja ettevõtluse teemad tihedamalt kokku.
  • Kultuuril on oluline roll sotsiaaltöös, sh vaimse tervise ja sotsiaalsete oskuste hoidmise teemadel. Samuti on kultuuril tähtis roll rahvusvähemuste lõimimisel Eesti ja Pärnu kultuuriruumi.
  • Kultuuristrateegia käivitamisel peaks linna läbi mõtlema ning paika panema oma lühi- ja pikaajalise rahastamisstrateegia, mis toob selgelt esile tingimused ja prioriteedid. Linn peaks soodustama välisrahastuse (Loov Euroopa, Interreg jt) kaasamist (näiteks toetama projektide ettevalmistust ja omafinantseeringu katmist). Arvestades linnapoolse kultuurirahastamise mahte, peaks süsteem olema võimalikult selge, läbipaistev ja sujuv. Otsustusprotsessid peaks olema võimalikult varajased (et anda tegijatele vajalik teadmine tegevuste planeerimiseks) ning kiired (otsustamiseks ja tulemuste teavitamiseks kuluv aeg peaks olema võimalikult lühike). Võimalusel tuleks väiksemate ja kohaliku tähtsusega projektide osas kaaluda otsuste viimist osavaldade tasandile.
  • Olulisele kohale tuleb Pärnu kultuurikorralduses tõsta keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtted ning ligipääsetavuse suurendamine kõikidele ühiskonnagruppidele. Keskkonna jalajälg ei ole ainult loodushoiu mõttes, aga ka müra- ja valgusreostus. Ürituste mõju ei ole ainult majanduslik, vaid ka keskkondlik. Lisaks kultuurile puudutab ka sporti (ringrada). Seni pole eraldi nõudeid projektitaotlustes keskkonnateemade või ligipääsetavuse osas esitatud, kuid tulevikus võiks seda kaaluda.

Modereeris ja kokkuvõtte koostas Ragnar Siil

Osavaldadega veebikohtumise kokkuvõte 02.02.2021

Allikas: https://media.voog.com/0000/0047/3873/files/210204%20Kohtumine%20osavaldadega.pdf
Kultuuri- ja sporditegevus Audru, Paikuse ja Tõstamaa osavaldades 2. veebruar 2020 (veebikohtumine), moderaator Ragnar Siil (Creativity Lab)
Kohtumise kokkuvõte

Millised on osavaldades täna olulisemad kultuuri- ja spordivaldkonna nähtused, tegevused, sündmused ja traditsioonid, mida tuleks kindlasti hoida ja arendada järgnevatel aastatel?

  • Pärnu osavaldades on mitmeid end juba tõestanud festivale, sündmusi, keskusi ja muid algatusi, mis väärivad toetamist ja arendamist järgnevatel aastatel (nt mainiti Tõstamaa Käsitöökeskust ja Räimewesti, Tõstamaa osavallapäevi, Tõstamaa jooksu, Tõstamaa rahvamaja, Tõstamaa mõisakooli, Pootsi veinimõisa, Paikuse Endurot, Paikuse korvpalli karikavõistlusi, Paikuse rahvamaja, Paikuse kiviaja küla ja muinastulede öö sündmusi, Audru võilinnefestivali, Audru sildade jooksu, Lavassaare vanavaralaata ja pasunakooride ülevaatust, Avatud talude päev, Maal elamise päev, üle 40 aasta koolibändide traditsiooni, Audru mõisa, Audru parki ja pargilava jt, see pole lõplik loetelu).
  • Osavallad ei peaks linnaga ja sealsete võimalustega konkureerima, vaid pakkuma lisaväärtust. Erinevaid sündmusi toimub sedavõrd palju, et kõikjale ei jõua. Mõned on mõeldud ainult kohalikule kogukonnale, teised kogu omavalitsusele (ja Eestile laiemalt). Seepärast on oluline koordineerida omavahel tegevusi ning parandada infoliikumist linna ja osavaldade vahel.
  • Arukate linnade eeskujul (smart cities) on arendamisel arukate külade projekt, kus Audru on pilootprojektiks. Eesmärgiks on külade aktiveerimine, aga ka IT võimekuse kasvatamine. Kindlasti on oluline hoida ka osavaldade kultuuri- ja looduspärandit.
  • Lootus on, et ühises omavalitsuses muutuks koostöö eri paikade vahel tihedamaks. Eesmärk on säilitada iga koha erisused ja tugevused. Oluliseks peeti ka osavaldade üleseid sündmusi (avatud talude päev, maal elamise päev jt). Millest on osavaldades täna kõige rohkem kultuuri- ja spordivaldkonnas puudu?
  • Loomulikult võiks olla rohkem vahendeid kohalike algatuste ja projektide toetamiseks.
  • Kultuurivaldkonnas tegijad vananevad ja järelkasvu on keeruline leida.
  • Omavalitsuste liitumise järel on kõik toetusmeetmed ühtlustatud, kuid tuleb silmas pidada, et see, mis töötab linnas, ei pruugi tingimata töötada maal. Seega tuleks senisest enam lähtuda toetamisel konkreetsete kogukondade vajadustest.
  • Ühises omavalitsuses olek on toonud kaasa suurema ajakulu projektide elluviimisel. Varem oli otsustamine paindlikum ning tegijatele lähemal, nüüd bürokraatiat mingil määral rohkem.
  • Kultuuri- ja spordiinfrastruktuur seab piiranguid. Näiteks Tõstamaal on kultuuri- ja sporditegevused ühes hoones, mis tähendab, et kumbki ei saa hästi toimida ja areneda. Kuigi üldiselt on kultuurikeskuste ja rahvamajade ning spordirajatiste seisukord hea, siis ruumipuudus on mitmel pool (nt Audrus, samuti Tõstamaa Käsitöökeskuses). Osavaldades seisab hooneid tühjalt, mida saaks kasutada kultuuri jaoks.
  • Suuremad investeeringud liiguvad osavaldade keskustesse, aga peaks minema ka väljapoole (ennekõike puudutab see kergliiklusteid).
  • Kui varasemalt oli endistel valdadel aktiivne suhtlus sõprusvaldadega, siis pärast liitumist on koostöö sõprusvaldadega jäänud soiku.
  • Samuti vajab parandamist infovahetus osavaldade vahel ja Pärnu linnaga. Kuna liitumisest pole veel piisavalt aega möödas, siis eri osavaldade ja linna tegijaid ei tunne teineteist väga hästi. Läänemaa ühine kultuuriäpp on hea eeskuju, kuidas ka kultuur.parnu.ee võiks edasi areneda.
  • Huvihariduse kättesaadavus osavaldades vajab parandamist.
  • Osavallad pole Pärnu üldises turunduses piisavalt esindatud. Pärnu kui spa-linnaga on raske sammu pidada. Kohati tuntakse end turismiturunduses omapead, osavallad aitaksid turismihooaega pikendada täiendava pakkumisega.

Kas liitumine Pärnu linnaga on kultuuri- ja spordivaldkonna vaates midagi muutnud (tingimused, soodustused, toetused jms)? Mis on läinud paremaks? Mis on läinud halvemaks? Ettepanekud Pärnu kultuuri- ja spordielu arendamiseks osavaldade perspektiivis?

  • Hetkel on liitumisest veel liiga vähe aega möödas, kõik mõjud pole veel täpselt selged.
  • Kuigi ühiselt tegutsemisel on oma olulised plussid, siis võiks osavaldade eripära rohkem arvestada. Eraldi rahastusmeetmeid osavaldadele pole, kuid uusi meetmeid on juurde tulnud (kogukondade arendamise meede)
  • Suurenenud on nii halduskoormus, otsustamisega kaasnev bürokraatia kui ajakulu.
  • Projektide rahastus on liitumise järgselt olnud suurem, rahakasutus on läbipaistvam (ühistel alustel). Samas ei aduta Pärnus (kui keskuses) täpselt kohalikku olukorda.
  • Volikoguliikmed peaksid käima kõik osavallad läbi, et neil oleks parem ülevaade hetkeolukorrast ja arenguvajadustest. Otsustajad peavad paremini tundma kohalikku olukorda ja mõistma nii hõreasustusest kui varasemast toimemudelist tulenevaid erisusi. Linnas rakendatud mudelid ei pruugi maal toimida ja nende ühene ülekandmine võib tekitada tagasilööke ja mõni projekt, mis Pärnu linna seisukohalt võib tunduda tagasihoidliku algatusena (võrreldes suurte festivalidega), võib kohalikul tasandil olla olulise tähtsusega sündmus. Seetõttu võib külaseltsil olla küllalt keeruline ka oma projekti Pärnu linnale maha müüa.
  • Linnaeelarves võiks kokku leppida toetussummad (näiteks külakeskuste hoonete remondiks), mille kasutamise otsustavad osavallakogud (tuua otsustamine linnast osavaldadesse). Oluline on tagada valla tasakaalustatud areng kogu territooriumil. Näiteks peaksid välispordi objektid jõudma ka valla kaugematesse punktidesse.
  • Rohkem panustada tegevuste koordineerimisse ja infovahetusse. Pärnu kultuuritegijad on koondunud paljuski Facebooki, aga ühisplatvormi kultuuris ega spordis pole, mis tooks kokku kõik tegijad ka osavaldadest.
  • Samuti võiks soodustada rohkem koostööd osavaldade ja Pärnu linna kultuuriasutuste vahel. Vaja oleks paremat ülevaadet olemasolevast taristust ja tehnikast ning jagada omavahel nii tehnikat kui ka spetsialiste.

Spordivaldkonna avaürituse kokkuvõte (Maarja Tammai) 07.10.2020

Allikas: https://media.voog.com/0000/0047/3873/files/201007%20Spordivaldkonna%20I%20kohtumine.pdf
Pärnu kultuuri- ja spordivaldkonna strateegia 2030 Kohtumine spordivaldkonna esindajatega
7. oktoober 2020, läbiviija Maarja Tammai (Pärnu LV spordinõunik)

1. Pärnu spordivaldkonna peamised tugevused

  • noorte ja treenerite toetussüsteem on tugev
  • kogenud ja tulemustega treenerite kaader on tugev
  • hea infrastruktuur (erinevad baasid, uus ujula, kergliiklusteed, terviserajad, välijõusaalid, jõgi, meri, discgolfi rajad, Raeküla-Reiu spordirajad jne), olemasolevate spordiobjektide nimistu on mitmekesine, meil on pea igaks spordiks olemas ruumid, küllaltki head spordibaasid - Pärnu LV poolne rahaline toetus spordile on Eesti mastaabiga võrreldes väga hea, toetussüsteem toimib, Pärnu LV huvi ja soov renoveerida, uuendada, spordivaldkonna toimimise põhimõtteid
  • suured tuntud spordiüritused
  • mitmekesisus spordialade harrastamises
  • endiste tippude vari toob linnale tuntust
  • võimalus tegeleda ideaalis pea kõikide spordialadega, sh traditsiooniliste spordialade olemasolu,
  • uute spordibaaside ehitamine
  • meil on kogu paberimajandus tehtud digitaalseks
  • asjast huvitatud spetsialistid

2. Pärnu spordivaldkonna peamised nõrkused

  • noorte tippude lahkumine parematesse kohtadesse: kõrgkooli puudumine, tipptreenerite puudumine, Audentesesse liikumine
  • kohalike spordisponsorite puudumine
  • ressursid ja võimalused võiks olla suuremad, mitmekesisus alade puhul samas vähendab kõigile rahalist toetust
  • spordikooli teatav määramatus
  • spordibaase peaks rohkem olema, teatud spordibaaside üle broneerimine, pole ruumi, spordibaaside haldamine viia ühe isiku alla on absurd
  • rendihind on lastele kõrge
  • diferentseerida grupi suurust vastavalt alale
  • laste huvi puudus
  • väikesed toetused sporditegevuseks
  • osad spordihooned ülerahvastatud, samas osad jälle tühjad
  • kui spordikooli all olev klubi on hallis, siis teisi klubisid ei lasta sinna
  • kergejõustiku halli inventar on vana ja laguneb
  • sisehooajal väga kokkusurutud treenimisvõimalused lastel ja noortel
  • saavutussportlaste toetamine individuaalaladel, individuaalalade areng on nõrk
  • puudub võimlemiseks hall/keskus
  • Reiu-Raeküla spordibaasi ei ole
  • vähe suurvõistlusi
  • liialt orienteeritud pallimängudele
  • treenerite madal tasustamine
  • kergliiklusteid vähe, kus sportida, hetkel on need linnas ülerahvastatud
  • vähene toetus, tippspordi toetuse puudujääk
  • pingeid klubide vahel
  • vähe organiseerijaid
  • sporditegevuse rahastamine on treenerikeskne, mitte lapse/treenitava keskne.
  • vähe klubisid, kes tegelevad nii laste kui ka täiskasvanute spordiga
  • vähene suhtlus erinevate klubide ja spordialade vahel, spordiklubide vaheline nõrk koostöö, kohati liiga suur konkurents ja üksteise „maha tegemine“

3. Millistele küsimustele peaks valmiv strateegia andma vastuse

  • Kuidas tagada kõikidele pärnakatele võimalus spordiga tegelemiseks ja liikumisharrastuseks?
  • Kuidas luua võimalused tulemussporti viljelevatel klubidel /spordikooli rühmadel edukaks tegutsemiseks?
  • Millised on Pärnu sporditegevuse korraldamise prioriteedid? Harrastus- või saavutussport? Hooajalised või aastaringsed sportimisvõimalused?
  • Kuidas tagada vajalik rahastamise tase spordi infrastruktuuri rajamiseks, sporditegevuse toetamiseks ja treenerite tasustamiseks?
  • Kuidas tuua Pärnusse erinevaid spordiüritusi?
  • Kuidas tagada motiveeritud ja kvalifitseeritud treenerid ja juhendajad?
  • Milline peaks olema Pärnu linnavalitsuse spordi toetussüsteemi osakaalu jaotus saavutusspordi ja harrastusspordi vahel
  • Kuidas tagada spordivaldkonna toetussüsteem kogu elukaare jooksul?

Kaugem eesmärk:

  • Linna identiteet – Pärnu kui sportlik ja terve linn
  • Pärnu linn – spordiparadiis

Avaürituse grupitööde lühikokkuvõte 02.10.2020

Allikas: https://media.voog.com/0000/0047/3873/files/strateegia1.pdf
Loov Pärnu avaürituse lühikokkuvõte 2. oktoober 2020

Loov Pärnu protsessi esimene strateegiapäev toimus 2. oktoobril Nooruse Majas, kuhu registreerus 45 osavõtjat. Üheskoos alustati Pärnu linna kultuuri- ja spordivaldkonna strateegiakava koostamise protsessiga ning peamiste teemadena arutati

(1) arengut soodustavaid tegureid,
(2) arengut takistavaid tegureid ning
(3) küsimusi, millele soovitakse arengukava protsessi lõpuks vastuseid.

Arengut soodustavate tegurite arutelus joonistus välja kolm peamist teemat:

(1) turismiga seotud teemad (mh suurepärane geograafiline asukoht; tugiteenuste võrgustiku olemasolu; “kuurortlik kergus”; miljööväärtuslik; Riia-Tallinn tee peal);
(2) kultuuriga seotud teemad (mh ajaloolise pärandi olemasolu; tugevad kaasaegsed kultuuriasutused ning neid toetav võrgustik; rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud; mitmekesine kultuuritegevus);
(3) KOViga seotud teemad (mh linnapoolsed stipendiumid ja preemiad valdkonnale; dünaamiline lähenemine kultuuritegevuste toetuseks).

Arengut takistavate teguritena toodi välja näiteks

  1. linna liigset turismikesksust ning sellega kaasnevat lärmi;
  2. hooajaväliselt “kultuuripärlite” puudumist;
  3. kohaliku kogukonna hooajavälist passiivsust;
  4. põhjalike kultuuriuuringute puudumist;
  5. kultuuriekspordi ja rahvusvahelistumise vähesus;
  6. Pärnu kultuurilise identiteedi ja ühtse loo puudumist ning imagoloogilist ebaselgust;
  7. loomelinnaku puudumist;
  8. ühise toimiva infovälja puudumist;
  9. valdkonnas ühiste prioriteetide puudumist.

Peamised küsimused, millele selle protsessi lõpus vastuseid soovitakse saada on alljärgnevad:

  1. Mis on Läänemere pärl?
  2. Kuidas jõuda suurema, aktiivsema kultuuritarbimiseni?
  3. Kuidas motiveerida praeguseid kultuuritegijaid?
  4. Kuidas kaasata rohkem kohalikku loomisesse?
  5. Kuidas formuleerida keskne imago ja identiteet Pärnule?
  6. Kuidas tagada kohalik järelkasv (noored ja järelkasv), et noored tuleksid tagasi?
  7. Kuidas luua kohalikku ettevõtlikust?
  8. Kuidas teha Pärnust Baltikumi pealinn?
  9. Kuidas koostöös luua kultuurikants Pärnu?
  10. Kuidas viia kokku loomemajandus, ettevõtlus, kultuur ja linnaplaneerimine?
  11. Kuidas parandada infoliikumist?

ARUTELUD

2.10.2020 Nooruse Maja

Kaardistame hetkeseisu ja meid enim mõjutavad ühiskondlikud trendid. Arutame, millised võiksid olla valdkonna peamised prioriteedid ja arenguvajadused ning kuidas siduda kultuuri senisest veelgi enam teiste elualadega, sh hariduse, noorsootöö, sotsiaaltöö, ettevõtluse ja turismiga.

Oktoobri alguses avame ka kogu strateegiaprotsessi tutvustava veebilehe, kuhu paneme üles kõikide kohtumiste kokkuvõtted. Seejärel on kavas korraldada temaatilised ümarlauad (linna- ja riigiasutused, mittetulundusühendused, ettevõtjad), samuti viime läbi kohtumised kõikides osavaldades ja teiste valdkondade esindajatega. Kõikidel huvilistel avaneb võimalus protsessis kaasa rääkida ja osaleda.

Pärnu kultuuri- ja spordistrateegia 2030 koostamist nõustavad kultuuripoliitika ja loomemajanduse mõttekoda Creativity Lab (www.creativitylab.ee) Ragnar Siili juhtimisel koostöös TÜ Pärnu Kolledžiga. Arutelul osaleb ka Astrid Hallik, Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik, kes räägib nende piirkonna kogemust kultuuristrateegia koostamise ja elluviimisega.

Ajakava

10.30 uksed avatud, hommikukohv
11:00 linnapea R. Kosenkranius tervitus
11:20 mõttekoda Creativity Lab Ragnar Siil: sissejuhatus, strateegiaprotsessi tutvustus
13:00 lõunapaus Nooruse Majas
13:45 strateegiapäev jätkub
15:30 energiapaus
15:45 päeva kokkuvõtted ja edasised plaanid
16:00 lõpetamine

Loov Pärnu avaürituse lühikokkuvõte 2. oktoober 2020
Allikas: https://media.voog.com/0000/0047/3873/files/strateegia1.pdf

Loov Pärnu protsessi esimene strateegiapäev toimus 2. oktoobril Nooruse Majas, kuhu registreerus 45 osavõtjat. Üheskoos alustati Pärnu linna kultuuri- ja spordivaldkonna strateegiakava koostamise protsessiga ning peamiste teemadena arutati (1) arengut soodustavaid tegureid, (2) arengut takistavaid tegureid ning (3) küsimusi, millele soovitakse arengukava protsessi lõpuks vastuseid.

Arengut soodustavate tegurite arutelus joonistus välja kolm peamist teemat:

(1) turismiga seotud teemad (mh suurepärane geograafiline asukoht; tugiteenuste võrgustiku olemasolu; “kuurortlik kergus”; miljööväärtuslik; Riia-Tallinn tee peal);
(2) kultuuriga seotud teemad (mh ajaloolise pärandi olemasolu; tugevad kaasaegsed kultuuriasutused ning neid toetav võrgustik; rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud;

mitmekesine kultuuritegevus);

(3) KOViga seotud teemad (mh linnapoolsed stipendiumid ja preemiad valdkonnale; dünaamiline lähenemine kultuuritegevuste toetuseks).

Arengut takistavate teguritena toodi välja näiteks

linna liigset turismikesksust ning sellega kaasnevat lärmi;
hooajaväliselt “kultuuripärlite” puudumist;
kohaliku kogukonna hooajavälist passiivsust;
põhjalike kultuuriuuringute puudumist;
kultuuriekspordi ja rahvusvahelistumise vähesust;
Pärnu kultuurilise identiteedi ja ühtse loo puudumist ning imagoloogilist ebaselgust;
loomelinnaku puudumist;
ühise toimiva infovälja puudumist;
valdkonnas ühiste prioriteetide puudumist.

Peamised küsimused, millele selle protsessi lõpus vastuseid soovitakse saada on alljärgnevad:

- Mis on Läänemere pärl?
- Kuidas jõuda suurema, aktiivsema kultuuritarbimiseni?
- Kuidas motiveerida praeguseid kultuuritegijaid?
- Kuidas kaasata rohkem kohalikku loomisesse?
- Kuidas formuleerida keskne imago ja identiteet Pärnule?
- Kuidas tagada kohalik järelkasv (noored ja järelkasv), et noored tuleksid tagasi?
- Kuidas luua kohalikku ettevõtlikust?
- Kuidas teha Pärnust Baltikumi pealinn?
- Kuidas koostöös luua kultuurikants Pärnu?
- Kuidas viia kokku loomemajandus, ettevõtlus, kultuur ja linnaplaneerimine?
- Kuidas parandada infoliikumist?
Advertisement