L 23.03.2013 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
KAVA
Rudolf Tobias (1873-1918)
- Ciaccona Nüüd tehke kõrgeks väravad, psalm 24 (Macht hoch die Tür, 1914)
- Jesu, meines Lebens Leben. Koraalieelmäng kogumikust 12 koraaliprelüüdi (1914)
- Sanctus oratooriumist Joona lähetamine (Des Jona Sendung, 1907-1909) Ines Maidre seades orelile
Modest Mussorgski (1839-1881)
- Pildid näituselt (Картинки с выставки, 1874) Keith Johni seades orelile
- 1. Jalutuskäik
- 2. Gnoom
- 3. Jalutuskäik
- 4. Vana loss
- 5. Jalutuskäik
- 6. Tuileries’ aiad. Laste vaidlus peale mängu
- 7. Härjavanker
- 8. Jalutuskäik
- 9. Rikas ja vaene juut
- 10. Munast kooruvate tibupoegade ballett
- 11. Jalutuskäik
- 12. Limoges’i turg
- 13. Katakombid
- 14. Jalutuskäik. Con mortuis in lingua mortua
- 15. Majake kanajalgadel
- 16. Kiievi väravad
Ines Maidre (orel)
Kava idee kandjaks on värav, portaal, mis avaneb millegi püha ja piduliku, ülistatu ja kauaoodatu saabumiseks. Palmipuudepüha kontekstis väljendus see Jeesuse tulekus Jeruusalemma, kus rahvahulgad teda juubeldades ja palmioksi lehvitades tervitasid.
Rudolf Tobiase vaimulik muusika on jõuline ja spontaanne ning rabab oma dramaatilisusega ka väikevormides. Kavas kõlav ülev advendikoraal Nüüd tehke kõrgeks väravad on inspireerinud Tobiast looma sellest pidulikult sammuva karakteriga ciaccona. Ines Maidre oreliseadena tuleb kontserdil esimest korda ettekandele ka Tobiase Sanctus, apoteoos oratooriumist Joona lähetamine.
Modest Mussorgski klaveripalade tsükli Pildid näituselt idee ja ülesehitus haakub samuti väravatemaatikaga. Tsüklit läbivad Jalutuskäigud, mille karakter muutub erinevatest maalidest mõjutatuna ning mis juhivad kuulaja viimase osa, Kiievi väravate apoteoosini, milles jalutuskäigu teema kõlab piduliku hümnina.
Organist Ines Maidre muusikaline haridustee sai alguse klaveriõpingutest Tallinna Muusikakeskkoolis ja jätkus klaveri ja oreli erialal Eesti Muusikaakadeemias professorite Bruno Luki ja Hugo Lepnurme käe all (diplom cum laude mõlemal erialal). Aastatel 1989–1991 jätkas ta õpinguid Prantsusmaal Daniel Rothi juures (diplom Prix d’Excellence). Lisaks sellele on ta täiendanud ennast arvukatel meistrikursustel. 1991. aastal saavutas Ines Maidre esikoha konkursil "Concours Musicale d’Ile de Fance’il Versaille’s" (Premier Prix Unanimite). Ta on esinenud arvukate soolokontsertidega nii kodu- kui välismaal, sealhulgas sellistes kuulsates katedraalides nagu Westminster Abbey Londonis ja Notre-Dame Pariisis. Tema repertuaar on ulatuslik ja mitmekesine, sisaldades muusikat eri aegadest ja stiilidest. Lemmikvaldkonnaks on prantsuse muusika. Põnevaks on peetud Ines Maidre nüüdismuusikatõlgendusi, samuti on ta olnud mitmete eesti oreliteoste esmaesitaja. Ines Maidre esituses on kõlanud ka paljude orkestriteoste (sealhulgas Poulenci, Jongeni, Artur Kapi orelikontserdid) orelipartiid. Ines Maidre on salvestanud orelimuusikat raadiotele ja firmadele Forte ja Antes. 1994. aasta ETV filmis eesti oreliheliloojast Peeter Südast esitas ta enamiku helilooja oreliteostest. Omanäoliste kontserdikavade (“Luigelaulud orelile”, “Katedraali aknad”, “Hümnimuusika läbi aegade” jt) ning eesti orelimuusika helisalvestuste eest pälvis Ines Maidre 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Praegu tegutseb Ines Maidre Griegi Akadeemia õppejõuna Bergenis, Norras. http://www.inesmaidre.com/