Siin analüüsitakse Pärnu rongiliikluse tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte.

Tugevused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pärnul on olemas rongiühendus Tallinnaga
  • Pärnu on olemas raudteetrassi koridor kuni Mõisakülani
  • Valitsus on otsustanud Rail Baltica rajamisega võimalikult kiiresti edasi liikuda ja toetab Rail Balticat läbi Pärnu (1435 mm raudtee, kiirus kuni 220km/h nagu AECOMi raportid soovitavad)
  • Kuna Pärnu trass on lühim, siis on see kaubavedajale soodsam variant kauba saatmiseks Põhi-Lõuna suunal kui läbi Tartu

Nõrkused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rongiühendus Tallinnaga on aeglane ja hõre ning ei suuda konkureerida maanteetranspordiga
  • Pärnu raudteejaamad asuvad reisijate jaoks ebasobivas kohas, reisirongijaam peaks asuma võimalikult keset linna
  • Rail Baltica läbi Pärnu läheb alles kolmandas faasis. Enne ehitatakse välja Rail Baltica I ja Rail Baltica II.

Võimalused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kiire Rail Baltica valmimine lähendab Baltikumi aeg-ruumiliselt ja Pärnu saab turismi- ja muude eesmärkide täitmiseks suurema areaali
  • Rail Baltica kulgemine läbi Pärnu tõstab regionaalse SKP mahtu

Ohud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Transiidi huvid ei väärtusta 1435 mm raudteed vaid soovivad 1520 mm raudteed
  • Rail Baltica areng peatub faasis I või II, kolmanda faasini ei jõutagi
  • Rail Baltica ehitatakse küll Pärnu lähedalt, kuid Pärnusse peatust ei tule
  • Pärnakate vähene huvi raudteeliikluse arendamise vastu


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.