Pärnu Wiki
5. rida: 5. rida:
   
 
Näide: Microsoft Office'i vahetaks välja OpenOffice või Google Docs; Windows'i asemel kasutataks Ubuntu Linux'it.
 
Näide: Microsoft Office'i vahetaks välja OpenOffice või Google Docs; Windows'i asemel kasutataks Ubuntu Linux'it.
  +
  +
Microsoft annab täna haridus- ja riigiasutustele kontoriprogrammid ja operatsioonisüsteemid kätte küll kas tasuta või võrreldes poehindadega väga odavalt, kuid laiemat pilti vaadates on tegu strateegiaga, mille eesmärgiks on terve riigi naelutamine Microsofti tarkvaraplatvormi külge ja koos sellega viib aastas kui mitte sadu siis kümneid miljoneid kroone riigist välja. Vaba tarkvara eelis on see, et riigist välja mineva raha oleks hinnanguliselt kordades väiksem ja koos selle arendusvõimekuse kasvuga nimetatud summad väheneksid.
  +
  +
Kas Estobuntu Ubuntu Linuxi eestindusmeeskonnal oleks võimekust areneda tervele riigisektorile IT tuge pakkuvaks organisatsiooniks?
  +
Milline on Linuxi osakaal tänasel Eesti IT-hariduse maastikul?
   
 
==Olukorra analüüs==
 
==Olukorra analüüs==

Redaktsioon: 3. veebruar 2010, kell 05:57

Selle lehe eesmärk on koostada plaan vaba tarkvara kasutamiseks Pärnu linna juhtimisel. Arutelu toimub arutelulehel.

Probleem

Pärnu linnavalitsus võiks valitsemiskulude optimeerimise huvides minna üle vabale tarkvarale.

Näide: Microsoft Office'i vahetaks välja OpenOffice või Google Docs; Windows'i asemel kasutataks Ubuntu Linux'it.

Microsoft annab täna haridus- ja riigiasutustele kontoriprogrammid ja operatsioonisüsteemid kätte küll kas tasuta või võrreldes poehindadega väga odavalt, kuid laiemat pilti vaadates on tegu strateegiaga, mille eesmärgiks on terve riigi naelutamine Microsofti tarkvaraplatvormi külge ja koos sellega viib aastas kui mitte sadu siis kümneid miljoneid kroone riigist välja. Vaba tarkvara eelis on see, et riigist välja mineva raha oleks hinnanguliselt kordades väiksem ja koos selle arendusvõimekuse kasvuga nimetatud summad väheneksid.

Kas Estobuntu Ubuntu Linuxi eestindusmeeskonnal oleks võimekust areneda tervele riigisektorile IT tuge pakkuvaks organisatsiooniks? Milline on Linuxi osakaal tänasel Eesti IT-hariduse maastikul?

Olukorra analüüs

Millist tarkvara täna kasutatakse ja millised võiksid olla vabavaralised alternatiivid?

Vaba kontoritarkvara üks nõrkus: keeleparandausprogrammide nõtrus võrreldes MS Office'iga. Kuidas parandada vabavaralisi õigekirja ja lauseehituse parandamise programme? Tegemist võiks olla riikliku prioriteediga, kuna keele säilimine on üks põhisaduses sätestatud Eesti riigi eksisteerimise eesmärke. Alustada võiks õigekirja programmidest (mida kasutavad sirvikud ja nn pilvekontoriprogrammid Google'i Docs, Zoho jm). Seejärel tegeleda keerukama lausehitust analüüsiva tarkvaraga. Kas võtta kontoritarkvara baasiks OpenOffice.org, kuna teist alternatiivi täna sellele ei ole? Või mõni pilverakendus? Nagu näiteks Google Docs? Viimasega see häda, et on küll tasuta (eksisteerib ka täiustatud tasuline versioon), kuid tegu on MS Office'i kombel suletud süsteemiga. Õigustuseks võib öelda, et tarkvaraplatvormina on turvaline ja sellele saab tarkvaraarendusliideste (API) abil külge pookida lisavõimekust.

Vaba tarkvara: poolt- ja vastuargumendid